Kaja Kallas: Helme sõnavõtt oli ebaviisakas ja labane

Kaja Kallas

FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Europarlamendi saadiku Kaja Kallase sõnul oli riigikogu saadiku Martin Helme sõnavõtt kohtunike aadressil ebaviisakas ja labane ning see ei lähe kindlasti kokku riigikogu liikme hea tavaga.

«Riigikogu liikme hea tava ütleb, et saadik on lugupidav kolleegide ja kõigi teiste suhtes. Lugupidav see väljaütlemine kindlasti ei olnud,» ütles Kallas, kes oli riigikogu liikme hea tava väljatöötamise eestvedaja.

Reformierakonda kuuluv Kallas märkis, et arvamuse avaldamist ei saa kellelegi keelata, kuid tuleb arvestada, et Eestis on võimude lahususe printsiip ning seadusandlik võim ja kohtuvõim on lahus.

«Kui seadusandliku võimu esindajad hakkavad sekkuma kohtupidamisse, on see õigusriigis lubamatu,» ütles Kallas Postimehele.

Kallase sõnul ei ole vastuvõetav ettepanek, et kohtunikuamet ei peaks olema eluaegne, kuna see põhimõte on kehtestatud just selleks, et kohtunikud oleksid iseseisvad ning poleks poliitilistest jõududest mõjutatud.

«Kohtunikutöö on väga raske ja pingeline, nad peavad pidevalt otsuseid langetama. Nad peavad ka seadusi sisustama, kui seadusandja on seaduse poolikuks jätnud. Kohtunikul ei ole otsuse tegemise eest kuhugi põgeneda, kui mõni seadus on põhiseadusega vastuolus,» lausus Kallas.

Kallase sõnul oli Helme sõnavõtt ka ebaviisakas toonis. Ta märkis, et maailma parlamentides tehakse vahet selles, mida öeldakse välja istungitesaalis ja mida mujal, näiteks meedias esinedes. Parlamendi istungil väljaöeldul on alati suurem tähendus ja sel puhul eeldatakse korrektset sõnakasutust.

Europarlamendis jäävad saadikud kohatu sõnakasutuse eest päevarahast või sõnaõigusest ilma

Kui Eestis pole kohatu sõnakasutuse eest sanktsioone kehtestatud, siis näiteks europarlamendis saavad saadikud kohatu sõnakasutuse eest karistada.

«Kui europarlamendi saadik esineb plenaaristungil kedagi solvava sõnavõtuga või kasutab kohatut kõnepruuki, siis reeglina keegi saadikutest kaebab selle peale. Europarlamendis on selleks eraldi komisjon, kes sellised asjad läbi vaatab. Mida kohatult käitunud saadikuga teha, otsustab europarlamendi president,» rääkis Kallas.

Ebasobivalt käitunud saadikut karistamisel võetakse arvesse tema sõnavõtu raskust ja seda, kas sarnast on tulnud ette ka varem.

«Europarlamendi saadikut on võimalik karistada päevarahadest ilmajätmisega mingiks perioodiks, näiteks 10 või 30 päevaks. Raskem karistus on sõnaõiguse ära võtmine ehk saadik ei tohi mingi perioodi jooksul plenaaristungitel sõna võtta. Hääletada saab ta ikka, hääleõigust ei saa saadikult keegi ära võtta, aga sõnavõtu õiguse äravõtmine on võimalik,» rääkis Kallas.

Riigikogu Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni Martin Helme läks esmaspäeval riigikogu kõnepulti ja sõnas: «Mina küll tahan, et siit puldist kõlaks ähvardus. Mina tahan, et kohtunike Virgo Saarmets, Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe pead veereksid. Mina ei taha, et meil oleks kohtunikud, kes mitte ei sisusta õigust, vaid loovad õigust – kes sellega, et nad ründavad põhiseaduses ettenähtud võimude lahususe printsiipi, õõnestavad Eesti riigi korda, kes ründavad avaliku arvamusega selgelt vastuolus olevaid väärtushinnanguid. Mina ei taha selliseid kohtunikke. Mina ei taha kohtunikke, kes rikuvad seadust ja siis võtavad laest mingisugused mittejõustunud seadused oma rikkumise õigustamiseks.»

Lõpetuseks ütles ta: «Meie erakonna programmis on selgelt kirjas, et kohtunikud ei tohiks olla ametis eluaegsed, vaid kohtunikud peaksid olema valitavad. Vähemalt peaksid olema ringkonna- ja riigikohtu kohtunikud valitavad, sest ei saa olla niimoodi, et mingid tädid tulevad kokku ja võtavad lihtsalt kätte ja teevad ümber Eesti seaduseid. Ja siis otsustavad, et keegi ei saagi neid puudutada, nii ongi. See lihtsalt ei lähe. See on demokraatia ründamine ja see lõpeb väga halvasti.»

Riigikogu eelmine koosseis töötas Kaja Kallase eestvedamisel välja riigikogu liikme hea tava, mille parlamendi vanematekogu 2014. aasta detsembris heaks kiitis.

Hea tava kokku pannud viimasesse töögruppi kuulusid riigikogu liikmed Kadri Simson, Barbi Pilvre, Kaia Iva, Valdo Randpere ja Kalle Laanet.

Riigikogu liikme hea tava

Tunnetades oma vastutust Eesti elu korraldamise ja ühise hüvangu eest, teadvustades vastutust rahva kui kõrgeima võimu kandja ees ja kohustust tegutseda avalikes huvides, arvestades vajadust tagada rahvaesinduse usaldusväärsus, silmas pidades riigikogu liikme ametivannet ning põhiseadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, võtavad riigikogu liikmed endale kohustuse tegutseda kooskõlas riigikogu liikme käitumise hea tavaga:

  • Riigikogu liige lähtub otsuste tegemisel rahva ja riigi huvidest.
  • Riigikogu liige hoidub kahjustamast Eesti ja riigikogu mainet.
  • Riigikogu liige ei võta endale kohustusi ega langeta otsuseid, mis seavad kahtluse alla tema aususe ning riigi ja rahva huvide teenimise.
  • Riigikogu liige väldib olukordi, kus võib kahtluse alla sattuda tema otsuste erapooletus ja tekkida erahuvide teenimise mulje.
  • Riigikogu liige hoidub aktsepteerimast tavapärasest suuremat külalislahkust, mis võib kahtluse alla seada tema aususe, õigluse ja erapooletuse ning põhjustada konflikti ametikohustuste ja erahuvide vahel.
  • Riigikogu liige ei võta vastu kingitusi ega teeneid, mis on seotud tema tööga ja ületavad tavapärase viisakuse piirid ning mis ei tulene diplomaatias või rahvusvahelistes suhetes üldtunnustatud tavadest ega ole seadusega lubatud annetused.
  • Riigikogu liige on kolleegide ja teiste kaaskodanike vastu lugupidav, viisakas ja väldib sobimatut keelekasutust.
  • Riigikogu liige kasutab riigi vara säästlikult ja otstarbekalt, vältides raiskamist ja tarbetut raha kulutamist.
  • Riigikogu liige ei lase isiklikel huvidel mõjutada oma tööd. Juhul, kui riigikogu liikmel on menetletava eelnõu või vastuvõetava otsusega seotud huvisid, mis ei ole kajastatud majanduslike huvide deklaratsioonis, kuid mis võivad seada kahtluse alla tema objektiivsuse, siis annab ta neist teada enne arutelu.
  • Riigikogu liige täidab oma kohustusi rahva esindajana ning võtab selgeid ja põhjendatud seisukohti.
  • Riigikogu liige kujundab oma seisukoha, kaaludes parimal võimalikul viisil nii huvitatud osapoolte arvamusi kui ka otsuse mõju kogu ühiskonnale. Vajaduse korral antakse teada, kes olid otsustamisse kaasatud.
  • Riigikogu liige valmistab ennast riigikogu tööks põhjalikult ette ning täiendab end järjepidevalt, et aruteludes asjatundlikult kaasa rääkida.
  • Riigikogu liige selgitab valikute ja otsuste tagamaid ning on parlamendi töö ja oma tegevuse selgitamiseks mõistlikult kättesaadav. Riigikogu liige ei väldi küsimustele vastamist, välja arvatud juhud, kui küsimus puudutab konfidentsiaalset informatsiooni või isiklikku elu.
  • Riigikogu liige ei avalda talle usaldatud tundlikku informatsiooni ega kasuta seda isikliku kasu saamiseks või kellelegi eeliste loomiseks.
  • Riigikogu liige ei anna lubadusi, mille täitmine pole tema pädevuses.
  • Riigikogu liikmel on õigus küsida nõu riigikogu korruptsioonivastasest erikomisjonist komisjoni pädevusvaldkonnas. Teisi vaidlusi tekitanud küsimusi arutab Riigikogu liige fraktsioonis. Erikomisjon arutab ka selliseid oma pädevusvaldkonda kuuluvaid juhtumeid, kui on tekkinud kahtlus, kas Riigikogu liige on käitunud sobivalt ja vastavuses hea tavaga.
  • Riigikogu liige teeb kõik endast oleneva, et parimas usus tegutseda vastavuses riigikogu liikme hea tavaga.
Tagasi üles