Karilaid: EKRE-l oli potentsiaali rohkemaks

Jaanus Karilaid riigikogus. Foto: Sander Ilvest

Keskerakonna aseesimehe, parlamendi õiguskomisjoni juhtiva Jaanus Karilaidi hinnangul ei olnud Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni juhi Martin Helme sõnavõtt kohtunike aadressil mitte rünne kohtusüsteemi vastu, vaid poliitiline kultuuritus.

«Martin Helme lausung «ringkonnakohtunike pead peavad veerema» oli kahtlemata ebaõnnestunud, aga tegemist polnud mitte ründega kohtusüsteemi vastu, vaid poliitilise kultuuritusega,» ütles Karilaid Postimehele saadetud kirjalikus kommentaaris.

Tema sõnul on varem samasuguse tasemega hiilanud reformierakondlane Valdo Randpere, kes on lubanud vajadusel Tallinna Sadama korruptsioonikahtlustusega juhid maha lasta. «Ju sai Martin Helme opositsioonikaaslaselt innustust, sest siis president ei sekkunud ja võimalikus omakohtus ei süüdistanud. Martin Helme ja Valdo Randpere poliitilised hüüatused on kantud soovist lihtsalt provotseerida ja viia tähelepanu oma siseprobleemidelt kõrvale,» lausus ta.

Karilaid avaldas arvamust, et kui nad sooviksid neid küsimusi päriselt lahendada, siis Helme teeks eelnõu rahvusvahelise eraõiguse seaduse täpsustamiseks, et kohtunikel oleks vähem tõlgendamisruumi. «Randpere aga võiks silmad avada ning mõista, et Tallinna Sadama tegevjuhid tegutsesid poliitilise katte varjus, ja mitte oma poliitilise rindkerega seda asjaolu varjama,» ütles ta.

Karilaid lisas, et praegu hakkavad EKRE ja Reformierakond oma stiililt juba liialt samastuma. «See teeb murelikuks, sest EKRE-l oli potentsiaali rohkemaks,» ütles ta.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles eelmisel esmaspäeval riigikogus, kus oli arutlusel justiitsministrile esitatud arupärimine samasooliste abielu rahvastikuregistrisse kandmise kohta, et tema küll tahab, et riigikogu kõnepuldist kõlaks ähvardus.

«Mina tahan, et kohtunike Virgo Saarmetsa, Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe pead veereksid. Mina ei taha, et meil oleks kohtunikud, kes mitte ei sisusta õigust, vaid loovad õigust – kes sellega, et nad ründavad põhiseaduses ettenähtud võimude lahususe printsiipi, õõnestavad Eesti riigi korda, kes ründavad avaliku arvamusega selgelt vastuolus olevaid väärtushinnanguid. Mina ei taha selliseid kohtunikke. Mina ei taha kohtunikke, kes rikuvad seadust ja siis võtavad laest mingisugused mittejõustunud seadused oma rikkumise õigustamiseks,» ütles ta.

Helme lisas, et erakonna programmis on selgelt kirjas, et kohtunikud ei tohiks olla ametis eluaegsed, vaid peaksid olema valitavad. «Vähemalt peaksid olema ringkonna- ja riigikohtu kohtunikud valitavad, sest ei saa olla niimoodi, et mingid tädid tulevad kokku ja võtavad lihtsalt kätte ja teevad ümber Eesti seaduseid. Ja siis otsustavad, et keegi ei saagi neid puudutada, nii ongi. See lihtsalt ei lähe. See on demokraatia ründamine ja see lõpeb väga halvasti,» ütles ta.

Nii president Kersti Kaljulaid kui ka riigikogu esimees Eiki Nestor mõistsid Helme sõnavõtu hukka. Sõnavõttu taunisid ühispöördumises ka Eesti kohtunikud.

Nädalavahetusel kritiseeris kohtuid EKRE volikogu, mis nimetas kohtute omavoli ohuks demokraatiale ning kordas, et parimaks lahenduseks oleks erakonna meelest kohtunike, aga ka prokuröride ameti muutmine valitavaks ja tähtajaliseks.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Liisa Oviir ütles, et EKRE taotletav muudatus murendaks kohtunike sõltumatuse alustalasid. «Kohtuniku eluaegsus on üks tema sõltumatuse põhitagatis. Kohtunik ei saa õigust mõistes mõelda sellele, kuidas konkreetne lahend tema enda karjääri mõjutab,» ütles Oviir. «Kujutagem ette, et me seome kohtuniku kutse tema tagasivalimisega. Sellega loome olukorra, kus kohtunik hakkab õigust mõistes paratamatult silmas pidama veel muid tegureid peale õige lahendi tegemise.»

Oviiri sõnul ei ole kohtuniku sõltumatus tema privileeg, vaid tagatis selle kohta, et kohtunik lahendab talle antud asju erapooletult. Kohtunike poliitilise mõjutamise võimalus oleks tema hinnangul oht demokraatiale, õigusriigile ja väärtustele, millele iseseisvuse taastanud Eesti on viimase veerandsaja aasta jooksul toetunud.

«EKRE-lt, kes tahab kohtunikud politiseerida, võiks mõistagi küsida, et kas nemad sooviksid ja usaldaksid olukorda, kus mõne nende liikme kohtuasja vaatab läbi mõne teise erakonna poolt ametisse nimetatud kohtunik,» ütles Oviir.