paf

«Radar»: Mida tunnevad Narva noored? On neid, kelle arust on Narva Peterburi eeslinn

FOTO: Kuvatõmmis

Ajal, mil poliitikud arutlevad Sisekaitseakadeemia Narva viimise üle, otsustas Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond «Radari» jälgimisel nädalaks piirilinna kolida, et sealseid tudengeid enda juurde õppima meelitada.

«Möödunud aastal oli Venemaale suunduvate õppurite arv rekordiliselt kõrge ja eriti mindi õppima  just loomealadele. Kus siis veel seda õpiturundust teha, kui mitte siin,» rääkis «Radarile loo idee autor, sisearhitektuuri osakonna juht Hannes Praks.

Põhjus, miks just sisearhitektid Narva kolisid, peitub nende kursustel käivate narvalaste arvu. Nimelt satub Narvast sinna heal juhul kahe aasta kohta üks narvalane. Võttes arvesse, et igal aastal astub osakonda 25 uut tudengit, on see ääretult väike number. «Mingit sorti barjääriga on tegemist,» tõdes Praks.

Seni on Kunstiakadeemiasse Narvast õppima läinud noori väga harva, sest peljatakse keeleprobleemide pärast. Kuid Narvas kohapeal selgus, et see pole ainus kitsaskoht.

Ainus sisearhitektuuri tudeng, kes Narvast pärit, on Veera Gontšugova: «Virumaal on selline arvamus, et venelasi ei võeta Kunstiakadeemiasse sisse.»

Seda teab rääkida ka Narva peaarhitekt Ivan Sergejev, kes ise EKA 11 aastat tagasi lõpetas ning pärast magistrantuuri USAs ja tööd New Yorgis ning Hollandis Narvasse tagasi saabus: «Ka mulle öeldi 11 aastat tagasi, et ära isegi proovi. Eestikeelne õpe, sa ei saa hakkama. Venelasi seal ei armastata!»

Samale järeldusele jõudsid ka Kuntsiakadeemia osakond ning tudengid. Kolme täispika avatud loengutega ning erinevate work-shoppidega täidetud päevade jooksul astus nende Rannahoones asunud loengutesaali sisse vaid mõni üksik narvalane, kellest enamus olid vanemad inimesed. Noori peaaegu et ei tulnudki.

Radar uuris Narva noortelt, mis nad elust Eestis arvavad. Siin on nende vastused.

«Enamik elanikke on venelased ja ma ei tunne, et olen Eesti riigi osa, sest räägin vene keeles ja suhtlen venelastega. Ma tunnen ennast narvalasen,» tunnistas Narva kooli 10. klassi õpilane.

«Mingi ajani tundsin, et Tallinn on Narva ära unustanud. Ma ei näinud, et noori üritatakse siin kinni hoida. Aga nüüd on näha, et ehitatakse uusi ehitisi, siia toodi ETV+ toimetus ja tundub, et meid ikkagi mäletatakse,» rääkis üks 8. klassi õpilane.

«Kui räägitakse, et Narva on eraldi ja et siin on palju venelasi, siis nii võib ju suhtuda, kuid me ikkagi tunneme ennast Eesti riigi osana,» tunnistas teine 10. klassi õpilane.

Kui enamus «Radarile vastanutest näeb oma tulevikku Eesti ülikoolides, siis paljud selliseid plaane ei tee.

«Mul on päris palju tuttavaid, kes tahavad pärast keskkooli Peterburi õppima minna. Nende emakeel on venekeel ja hing ihkab rohkem Venemaale,» tõdes 10. klassi õpilane.

«Ma ei saanud 12 klassi jooksul eesti keelt piisavalt selgeks. Kuidagi ei sobi mulle see keel,» nentis aga üks abiturient, kes ongi plaani võtnud Peterburi edasi õppima minna.

Mõte, et Eesti asemel hoopis Venemaale minna, on siiski ka teistel peast läbi jooksnud. «Mõtlesin Venemaale minna, aga vanemad ütlesid, et seal on halvem. Nii et jään Eestisse õppima,» rääkis 10. klassi õpilane.

Kuid kui enamus noored tundsid, et kuuluvad Eestisse, siis paljude vanemad nii ei tunne. «Minu vanemad arvavad, et nad elavad Venemaal. Sõprade vanematest on näha, et nemadki leiavad, et Narva on Peterburi eeslinn.»

Kuid väidetavalt hakkab asi paranema. «Olen märganud, et neid inimesi on hakanud vähemaks jääda.»

Paranemise märke näitas tema arvates Vabariigi aastapäeval toimunud lipu heiskamine, kust võtsid osa suur hulk kohalikke. Kuid sellest hoolimata elatakse edasi peamiselt venekeelses meediaruumis. «Mul on küll Eesti kanalid, aga vaatame peamiselt vene kanaleid; Vahel vaatan ETV+, aga üldiselt mitte; Oleme Narvas harjunud kõike nägema ja kuulama vene keeles.»

Sisekaitseakadeemia võiks õppust võtta

Kuigi EKA seekordne plaan jõuda Narva noorteni parimal moel välja ei tulnud, näeb Narva peaarhitekt Ivan Sergejev siiski juhtunud palju kasulikku.

«Mina näen EKA kolimises seda, et kuidas asju võib teha ja kuidas ei peaks tegema. EKA otsustas, et tuleb Narva - mõned asjad õnnestusid, mõned mitte. Ka Sisekaitseakadeemia puhul võiks mõelda samamoodi. Kui see on tõsine asi, siis võiks tulla proovida nagu EKA praegu tegi,» leiab Sergejev.

«Eesti ja Narva sidumine ei saa käia nii, et sa tood ühe väga suure asja siia või siis üldse ei too. See mäng petabki - tuleb kool, ei tule kool - ja siis lõpuks löödki käega. Otsustage ükskord ära.»

Tagasi üles
Back