Ühisgümnaasiumi projektigrupp käis Prantsusmaal aardejahil

, Pärnu ühisgümnaasiumi arendusjuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baskimaal.
Baskimaal. Foto: Erakogu

Pärnu ühisgümnaasiumi projektigrupp osales märtsis Erasmus+ projekti "Lescrayons de couleurseuropéens : dessine-moi "une Europe" (tõlkes "Euroopa värvi pliiatsid: joonista mulle üks Euroopa!") kahes lähetuses. Mõlema eesmärk oli õpilaste loodud aardejahi mängu testimine ja selle kaudu partnerriikide tundmaõppimine.

Esmalt külastasid ühisgümnaasiumi abituriendid Ave Eisenschmidt, Jana Liivrand, Mari-Liis Paasma ja Kätlin Strikholm ja õpetajad Marika Ristmäe, Sarmite Tammekivi ja Stéphane Clavel 5.–11. märtsil Bayonne`i linna Prantsusmaal. Oma 48 000 elanikuga on see ühtlasi Põhja-Baskimaa suurim linn.

Õpilasi majutati kohalikes peredes, mis võimaldas vahetut keelepraktikat ja lähemat tutvumist Prantsuse köögikunstiga. Aardejahi mängu kaudu õpiti tundma tundma Bayonne`i linna kultuuri ja ajalugu. Näiteks saadi teada, et just Bayonne on šokolaadi sünnilinn. Sellest tulenevalt nägi linnas palju luksuslikke šokolaadipoode.

Baskimaal.
Baskimaal. Foto: Erakogu

Projektikohtumise alguses tutvuti vastuvõtjakooli – Louis de Foix’ nimelise gümnaasiumiga, kus on ligemale 1400 õpilast ja õpetatakse metallitöötlemist, elektromehaanikat, sotsiaal- ja tervisevaldkonda, samuti puidutöötlemist, arhitektuuri ja disaini. Õppuriteks 15–18aastased noored.

Esimese koolipäeva lõpetuseks aardejahi mängu järel mängiti üheskoos Baski rahvusmängu La Pelotebasque, mis seisnes puust reketiga tennisepalli löömises vastu selleks mõeldud treeningsaali seina. Sportmängu mängitakse vastase vastu üksi ja paarides. Esimene koolipäev Prantsuse koolis lõppes Bayonne’i šokolaadi ja singi degusteerimisega. Jambon de Bayonne on õhukuivatatud ja toorelt soolatud sink, mis maitseb samamoodi nagu itaallaste prosciutto.

Baskimaal.
Baskimaal. Foto: Erakogu

Järgmistel päevadel õpiti tundma veebikeskkonda eTwinning, mille kaudu saavad õpilased ja õpetajad omavahel projektiinfot vahetada, õpetati prantslastele eestikeelseid väljendeid kohe nii edukalt, et veel järgmistelgi päevadel oli kuulda ’’head ööd’’ ja ’’nägemiseni’’; osaleti ajaloo- ja matemaatikatunnis, külastati Baski muuseumi ja tehti sissekanne projekti blogisse Europens.

Samuti said ühisgümnaasiumi õpilased-õpetajad Bayonne’i kõrval avastada teisigi paiku. Võõrustajatega sõideti bussiga kuurortlinna Biarritzi, mis asub Biskaia lahe kaldal. Õnnetuseks oli ilm tol päeval väga tormine ja tuuline. Karmidele ilmaoludele vaatamata käiakse seal aasta ringi iga päev ujumas!

Baskimaal.
Baskimaal. Foto: Erakogu

Igatahes oli ilm suurepärane matkamiseks Hispaania piiri lähistel ookeani kaldapealsel, kus muu hulgas sai lõunatatud looduses ja nauditud kohalike head seltskonda.

Samuti avanes võimalus külastada neogooti stiilis Abbadia lossi, mis on 200 aastat vana. Mööblit ega muid esemeid pole seal liigutatud ligemale 200 aastat. Isegi remontimisel jäeti mööbli tagant seinad värvimata, et midagi paigast ei nihkuks.

Nädal möödus väga kiirelt ja oli õpetlik. Prantsusmaal veedetud nädalaga said õpilased aru, kui tähtis on õppida võõrkeeli.

Ühisgümnaasiumil olid külas õpilased Itaaliast.
Ühisgümnaasiumil olid külas õpilased Itaaliast. Foto: Erakogu

Sama projekti raames võõrustati 11.–18. märtsil Pärnus Itaalia delegatsiooni, kuhu kuulus kaks õpetajat ja neli õpilast.

Nädala jooksul toimusid projekti meeskonda kuuluvatele õpilastele eri töötoad ja arutelud. Näiteks kunstitöötuba, kus joonistati Euroopa väärtuste puu mustand. Projekti lõpuks tehakse selline väärtustepuu igasse partnerkooli.

Samuti toimus arutelu oluliste euroopalike väärtuste teemal. Õpilased pidasid sallivust, võrdsust ja vabadust endale kõige tähtsamateks väärtusteks. Selgus näiteks, et sooline ebavõrdsus palgamaksmisel eksisteerib kahjuks Itaaliaski. Samuti õpetati noortele video- ja fototöötlust, et osataks paremini projektikohtumisi jäädvustada.

Nädala tähtsündmus oli ühisgümnaasiumi õpilaste ja õpetajate väljamõeldud, Pärnut ja meie ajalugu-kultuuri tutvustava aardejahi mängu läbitegemine. Selleks kasutati mobiiltelefone ja vastavat äppi, mis tegi Pärnuga tutvumise itaallaste sõnutsi lihtsaks ja arusaadavaks.

Ühisgümnaasiumil olid külas õpilased Itaaliast.
Ühisgümnaasiumil olid külas õpilased Itaaliast. Foto: Erakogu

Mängu kaudu õppisid itaallased ära tundma Siinmaale omast arhitektuuri, said teada Paul Kerese "igavese teise" needusest, Lydia Koidula ja Johann Voldemar Jannseni tähtsusest Eesti kultuuriloos, avastasid maailmakuulsa Fabergé seotuse Pärnuga.

Õpilastele meeldisid kõige enam interaktiivsed ülesanded teatud vaatamisväärsuste juures. Näiteks Tallinna värava juures tuli neil tantsida kaerajaani ja seda filmida, teatud skulptuuride kõrval aga teha selfi.

Nädala jooksul said itaallased Eesti ja Pärnu kohta üha enam teada. Sellele aitasid kaasa Pärnu muuseumi ja Maarja-Magdaleena gildi külastus. Esimeses neist oli võimalus rohkete ajalooteadmiste kõrval kuulda Eesti köögikunstist, sest läbiti ekskursioon "Giidituur gurmaanidele", mis võimaldas külalistel ja kohalikelgi maitsta ajastutruid toite. Gildis osaleti traditsioonilise käsitöö töötoas, kus valmis unikaalne vaskehistöö – võtmehoidja.

Itaallased oli Eestis esimest korda. Kohe esimesel päeval üllatas vastuvõtvates peredes neid see, et eestlased võtavad kodus välisjalanõud ära.

Meie ilma pidasid külalised väga külmaks (kuuest itaallasest kolm olid kolmandaks päevaks ilmselgete külmetuse tunnustega, mistõttu edaspidi jõime töötubade vahele liitrite viisi ingveri- ja mustasõstrateed), kuid siinseid inimesi külalislahketeks ja rõõmsateks.

Itaallased olid üllatunud, kuidas meie eestlastena oma ajalugu väärtustame. Nende sõnutsi eestlased teavad ja räägivad palju oma ajaloost. Itaalias see nii ei olevat.

Veel mainiti ära lipurohkus linnapildis. Samuti panid imestama helkurid. Hiljem mõistsid nad, et meie kliimas ja valdavas pimeduses on see aksessuaar tõesti tähtis turvavarustus ja odavaim elukindlustus, mida teha annab.

Projekti viimasel päeval kinkis Eesti projektigrupp kõikidele itaallastele Eesti motiividega helkurid, mille nad kohe oma mantlite-jopede-kottide külge panid.

Eesti õpilasi üllatas, et Itaalia noored oskasid nii hästi prantsuse keelt. Neil on see teine kohustuslik võõrkeel koolis.

Nädal lõppes projekti ja selle väljundite tutvustamisega Tallinna Prantsuse instituudis prantsuse keele alase koostöö atašeele Virginie Philibert’ile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles