Friteeritud kana hoiab ära Kolmanda maailmasõja?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. aprill 2017, 12:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA kiirtoiduketi Kentucky Fried Chicken (KFC) asutaja Colonel Sanders ei olnud sõjaväelane, kuid tema friteeritud kana võib hoida ära järgmise maailmasõja.
USA ja Hiina vahelised suhted ei ole just kiita ning arvatakse, et Lõuna- ja Ida-Hiina mere piirkonnas võib lahvatada sõjaline konflikt lääne ja suurriigi staatusse tõusnud Hiina vahel, kuid pingete leevendamine ja konflikti ennetamine võib peituda sellises lihtsas asjas nagu toit, edastab news.com.au.
KFC on maailmas üks suuremaid kiirtoidukette, millel on kogu maailmas juba 5000 söögikohta ning mis plaanib veelgi laienemist. Möödunud aastal avati veel 600 söögikohta, millest osa on Hiinas.
Hiinlastele meeldivad nii friteeritud kana, mis on nende jaoks ameerikaliku kultuuri esindaja kui Hollywoodi filmid. Seega ei ole tavahiinlased USA vastu, pigem pooldavad, mis seal neile tuleb.
Juba 1960. aastatel käidi välja «kapitalistlik või majanduslik rahuteooria», mille kohaselt sama kiirtoiduketiga riigid ei hakka omavahel sõdima. Siis käis see küll McDonaldsi kohta.
«Kaks riiki, milles mõlemas on olemas McDonalds, ei näe vajadust sõidimiseks, kuna neis leidub sarnast,» teatas siis New York Timesi majanduskolumnist Thomas Friedman.
USA politoloogi ja diplomaadi Rebecca Weisseri sõnul kehtib see teooria ka tänapäeval.
«McDonaldsit ei ole kodusõja käes vaevlevas Süürias. Seda kiirtoiduketti ei ole ka Iraagis ja Põhja-koreas. Hiinas seevastu on palju McDonaldsi restorane, seal on ka KFC, Dunkin’Donuts ja veel teisi läänelikke kiirsöögikohti. Hiinlased on muutumas aina läänelikumaks ja seal on juba ammu läänelik tarbijaühiskond. Seega saab läbi nalja öelda, et KFC asutaja Colonel Sanders, kes teenis USA sõjaväes vaid kolm kuud, võib saada maailma päästjaks ja Kolmanda maailmasõja ennetajaks,» teatas Weisser.
/nginx/o/2017/04/04/6518587t1h2579.jpg)
Ameeriklanna lisas, et ajavahemikul 1815 - 1914 aitas maailmas rahu hoida rahvusvaheliste suhete intensiivistumine, kaubavahetus ning migratsioon ning uus majandusbuum pärast Esimest maailmasõda. Kuid 1930. aastate majanduskriis ja natsionalism olid need, mis viisid Teise maailmasõjani.
Texase ülikooli politoloogi Paul Milleri arvates aitab hiinlaste tarbimiskultuur, heal järjel majandus ja jõukus kahandada Kolmanda maailmasõja tekkevõimalust.
«Hiinas on alates Teisest maailmasõjast hoolimata «karmist kommunismist» siiski ka palju läänelikku ja see on hakanud nüüdismaailmas suurt rolli mängima. Samas on lääs natuke närvis, kuna Hiinast on saanud suurriik, kus on kasvav keskklass, mille liikmed suudavad aina enam tarbida. On tekkinud uued võitjad ja kaotajad. See, mida soovivad tavalised hiinlased ei lange kokku sellega, mida soovib Hiina valitsus oma kodanikele,» selgitas Miller.
Võimalik, et Hiina juhid tahavad lähikonnas rohkem võimu ja nõuab endale seal alasid, kuid rahvas ei pruugi seda tahta.
Rahvusvahelise poliitika instituudi esindaja Merriden Varrall on veendunud, et hiinlastele pakub enam huvi tarbimine ja jõukuses elamine kui mingi riigiga sõdimine.
Lisaks oskavad hiinlased võtta läänest omaks selle, mille nad saavad paigutada oma kultuuri ja ei pea läänt vaenlaseks nagu peab Põhja-Korea. Samuti reklaamib Hollywood läbi oma filmide Hiina ajalugu ja kultuuri.
Üks värskemaid näiteid on menufilm «The Great Wall», milles mängib peaosa Matt Damon ning milles näidatakse Hiina kultuuri ja väärtusi.
/nginx/o/2017/04/04/6518693t1he634.jpg)
Varrall lisas, et on olemas veel üks aspekt, miks USA ja Hiina vahel sõda ei lahvata, nimelt on Hiina laenanud USAle palju raha ning kaubavahetus on väga intensiivne.