Briti ekspert: Peterburi rünnak võib olla esimene kuulutaja (6)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast terrorirünnakut peatati metrooliiklus, kuid see taastus hilisõhtul. Metroojaamades on väljas täiendavad politseijõud.
Pärast terrorirünnakut peatati metrooliiklus, kuid see taastus hilisõhtul. Metroojaamades on väljas täiendavad politseijõud. Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA

Vene eriteenistuste ekspert, Suurbritanniast pärit Mark Galeotti ütles Gazeta.ru'le antud intervjuus, et eile Peterburi metroos toimunud rünnak võib olla n-ö esimene pääsuke, sest tuhanded radikaliseerunud Venemaa kodanikud on naasmas kodumaale.

Peterburi terroriakt erineb Euroopa riikides toimunud rünnakutest. Mis on peamine erinevus?

Peterburis kasutati isetehtud lõhkekeha. Euroopas kasutavad terroristid üldiselt sõidukeid ja tulirelvi, kuid see vahe on pigem taktikaline kui fundamentaalne. Lõppude lõpuks kasutavad terroristid kõikvõimalikke parajasti kättesaadavaid vahendeid. Kui on sobivad ained olemas, siis teevad pommi. Kui neil ei ole relvi, siis kasutavad sõidukeid. Kuid nende põhiprintsiip jääb samaks.

Mida peaksid metrooplahvatusest õppima jõustruktuurid? Seni oli jäänud mulje, et nad kontrollivad täielikult olukorda.

Kui terroristid kasutavad tulirelvi või autosid, siis ei looda nad ellu jääda. Need on vahendid enesetapurünnakuks. Pomm jätab kas või mingi võimaluse ellu jääda, kui pärast selle paigaldamist lahkuda. Põhja-Kaukaasias on muidugi kasvanud enesetapurünnakute arv, kuid sealne traditsioon ei näe ette enesetapurünnakuid. Seal sagedamini rünnatakse ja lahkutakse sündmuskohalt.

Nüüd õppetundidest. Venemaa on terroriohtu arvestades suhteliselt turvaline riik. Jõustruktuurid teevad oma tööd Põhja-Kaukaasias hästi. Selles olukorras võib öelda, et see vähendab riski.

Olen britt ja mäletan aegu, kui meil tegutses aktiivselt IRA (radikaalne Iiri liikumine, mis 1970–1980 kasutas terrorit). Briti õiguskaitseorganid olid toona hästi ette valmistatud ja said oma tööga hästi hakkama. Aga isegi siis ei suutnud nad ära hoida kõiki terroriakte.

Venemaal näeme lähiajal rohkem turvalisust tagavaid meetmeid, seda ka metroos. Ennekõike on see rahva rahustamiseks, et näidata inimestele – valitsus mõistab ohtu. Algavad arutelud konkreetsete asjaolude üle, näiteks kuidas õnnestus terroristidel viia pomm metroosse. Kuid vastus sellele õnnetusele on üks – tuleb edasi elada. Kahjuks on selline reaalne maailm. Aeg-ajalt sellised asjad juhtuvad, aga me peame olema piisavalt tugevad, et sellised ajad üle elada.

Pärast Peterburi rünnakut räägiti Süüriast. Kuivõrd on Venemaa operatsioonid Süürias suurendanud terroriohtu?

Lühiajalises vaates oli Süüria operatsioonist isegi kasu. On teada, et paljud Põhja-Kaukaasia võitlejad sõitsid Iraaki ja Süüriasse, et ühineda ISISega. Selle tulemusel Venemaal terrorism nõrgenes. Süüria konflikt, millest Venemaa kõvasti räägib, ei ole minu arvates Peterburi rünnaku põhipõhjus. Džihaadi ideoloogia kohaselt on Venemaa vaenlane, sõltumata Süüria pommitamisest.

Põhiprobleem Süüriaga on sinna läinud võitlejate naasmine kodumaale. Hinnanguliselt on Süüria ja Iraagi džihaadis osalenud 4000 kuni 5000 Venemaa passiga inimest. Mida enam sealsed radikaalsed grupeeringud taganevad, seda enam võitlejaid naaseb kodumaale. Ehk koju tulevad noored radikaliseerunud Venemaa kodanikud, kes on sõjas karastunud. Ilmselt Vene eriteenistused valmistusid selleks juba varem. Kuigi seda ei saa kindlalt öelda, siis Peterburi rünnak võib olla esimene kuulutaja.

Oma Twitteri-säutsus te ütlesite, et sellesse terroriakti suhtuvad Vene meediaväljaanded teisiti kui seni. Mida te silmas peate?

Varem Moskvas toimunud terroriaktide puhul kajastas meedia neid liiga leebelt. Võib öelda, et hoiti end tagasi. Mulle tundub, et sellest õppetunnist on õppust võetud. Kui info ei ole kohe kättesaadav, siis läheb initsiatiiv automaatselt Facebooki, Twitteri ja kuulujuttude kätte. See põhjustab paanikat ja vandenõuteooriate levimist. Sellepärast on sellistes olukordades kõige parem reageerida võimalikult kiiresti ja jagada võimalikult täpset infot. Ma loodan, et see oli õppetund, millest Vene meedia õppis.

Aga mida te arvate Ukraina aspektist? Kas tasub üldse n-ö Donbassi jäljel peatuda?

Eri põhjustel tundub see mulle väheusutav. Loomulikult võivad olla mõned mitte just tervemõistuslikud ukraina rahvuslased, kes püüavad karistada «kurja» Venemaad, või on need Donbassi radikaalid, kes püüavad Venemaad provotseerida vastuseks käitumisele Ukrainas. Need on kõik teoreetilised väited, aga need näivad mulle vandenõuteooriatena.

Esiteks on Ukraina eriteenistustes väga kõrgel tasemel Vene luurajad, nii et tõenäosus edukaks operatsiooniks on väga madal. Teiseks on Donbassi radikaalid liiga ebaprofessionaalsed, et lennata pommiga Peterburi ja mitte äratada tähelepanu. Seda on raske uskuda.

Aga ennekõike peame meeles pidama, et riskid ükskõik millisele poolele, kes on võtnud sellise sammu, kaaluvad üles ükskõik millise kasu. Julgeolekuteenistuse juht suunab  suurel hulgal ressursse terrorirünnaku põhjuste ja asjaolude väljaselgitamiseks. Ja loomulikult leiavad nad üles inimese, kes seisab rünnaku taga. Iseenesestmõistetavalt tuleb tal silmitsi seista kõige tõsisemate tagajärgedega. Selline samm on ettevõetud siis, kui ei mõelda enam tagajärgedele.

  • Rünnak Peterburis

3. aprillil toimus Peterburi kesklinnas kell 14.40 tunnelis sõitnud metroorongis plahvatus, mille tagajärjel hukkus erinevatel andmetel 11 kuni 14 inimest. Üle 50 inimese sai viga. Tegu oli isetehtud lõhkekehaga, millesse oli lisatud kruve, metallitükke, kuule ja mille plahvatusjõud vastas u 300 grammile trotüülile. Plahvatuse korraldamises kahtlustatakse radikaliseerunud Venemaa kodanikku, kes on pärit Kõrgõztanist. Veel üks isetehtud, kuid mitte plahvatanud lõhkekeha leiti teisest metroojaamast. Tulekustutikujulise kobarpommi lõhkejõud vastas umbes ühele kilogrammile trotüülile ehk oli kolm korda võimsam kui plahvatanud lõhkekeha.

Kes on Mark Galeotti

Mark Galeotti on Praha rahvusvaheliste suhete instituudi uurija, kes on spetsialiseerunud Vene eriteenistustele. Varem on ta töötanud New Yorgi ülikoolis ning olnud õppejõud Keele'i ülikoolis. Ta on olnud Moskva ülikooli ja Praha ülikooli külalisprofessor.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles