Sisuturundus
Alustame koolitusprogrammiga „Tõhusa haljastuse akadeemia!“
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus ja Bauhof on otsustanud President Lennart Meri taasalgatatud üldrahvaliku programmi „kodu kauniks“ viia uuele tasemele ning kinkida inimestele tulevikku suunatud uut teadmist.
Alustame koolitusprogrammiga „Tõhusa haljastuse akadeemia“. Kursuse läbimisel suudavad Eestimaa elanikud luua meid ümbritseva keskkonna, mis on igas mõttes tõhus - vastab ökoloogilistele, bioloogiliste, sotsiaalsetele, psühholoogilistele, esteetiliste ja energeetilistele nõudmistele.
Mis on tõhus haljastus? Miks vajame koolitust? Miks üldse peab haljastus olema tõhus? Kas selline teema püstitus Eestis on vajalik? Oleme ju arvamisel, et Eestis on suhteliselt palju rohelust, mida kinnitavad ka paljud väliskülalised. Milles siis ikkagi probleem on?
Probleemi olemus
Probleem seisnebki selles, et meil on küll hästi säilinud metsamassiive ja palju puutumatut loodust, kuid ehitustegevuses linnades ja asulates hindame oma keskkonda rahvusvahelise kogemuse järgi kaks korda üle. Siit siis ka veendumus, et probleem on olemas ning sellega on vajalik tegeleda ja elanikkonda koolitada.
Rahvusvahelise kogemuse järgi hinnatakse haljastuse tõhusust protsentides, mis väljendub ökoloogiliselt (loe tõhusalt) toimiva pinna ja üldpinna suhtarvus. Elurajoonides peaks ökoloogiliselt (tõhusalt) toimivat pinda olema vähemalt 60% ehk tõhususarv on suurem või võrdne kui 0,6.
Nii näiteks on Pärnus Mai tn ja Papiniidu tn vahelises elamukvartali (fotod 1 ja 2) projektalal kogupindalaga 98074,3 m2 ökoloogiliselt toimivat pinda 48%, ehk tõhususarvuks on 0,48 ning see on 0,12 punkti võrra halvem rahvusvaheliselt nõutavast tõhususarvust (0,6).
Foto 1. Pärnu linna projektala (Mai ja Papiniidu tn vaheline elamukvartal) asukohaskeem (aluskaart: Maa-amet, 2013).
Foto 2. Pärnu linna paraplaanilt pildistatud projektala (foto: Andrus Rebane).
Fotol 1 ja 2 kuvatud projektalal on suhteliselt palju asfalteeritud ja hoonete alust pinda, mis ei toimi tõhusalt (ökoloogiliselt). Oluliselt parandaks olukorda kõrghaljastuse lisamine ning asfalteeritud pinna asendamine tänavakividega või plaatidega.
Veelgi halvem olukord avaneb Ida-Virumaal, Mäetagusel, kus Tamme tänava projektalal kogupindalaga 25229,6 m2 (foto 3) on vaadeldava pinna tõhususarvuks vaid 0,23.
Foto 3. Ida-Virumaa, Mäetaguse, Tamme tänava projektala (aluskaart: Maa-amet, 2013).
Fotol 3 kuvatud projektalal (piiritletud punase joonega) on küll rohkesti muruga kaetud pinda, kuid sellest ei piisa nõutavaks tõhususarvuks. Tulemuseks on ligi kolm korda halvem tõhususarv kui rahvusvaheliselt aktsepteeritud. Olukorda parandaks kõrghaljastuse lisamine.
Väga heaks tõhusa haljastuse näiteks on Põlvas Piiri tn 2 projektala kogupinnaga 4821 m2 (foto 4), kus tõhususarv on 0,78, ehk teisiti öeldes kogu vaadeldavast pinnast on 78% tõhusalt toimiv.
Foto 4: Põlva linna Piiri tn 2 esivaade (foto: M.Saks).
Fotolt 4 nähtub, et hoonete ümbruses on kasutatud suurel hulgal erinevat liiki kõrghaljastust, mida on rikastatud põõsastega. Kõnnitee on pinnasetee ning suhteliselt avaral kinnistul ei pääse mõjule asfalteeritud sõidutee ja hoonete alune pind.
Eelnenud põgusast ülevaatest selgub, et Eestis on olukordi, kus haljastus on tõhus aga esineb ka olukordi, kus haljastuse tõhususe arvnäitajad on kaks kuni kolm korda halvemad rahvusvahelistest tõekspidamistest.
Siit järeldub vajadus Eesti elanikkonna koolitamise järele. Elanikkonna koolitamine sobib aga ideaalselt üldrahvalikku liikumisse „kodu kauniks“, mis taasalgatati Vabariigi Presidendi Lennart Meri poolt 1997 aastal. 2017 aasta augustis oma 20 tegutsemisaastat tähistav MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus (EKKÜ) planeeribki tulevikus lähtumist uuest kvaliteedist, mis suunatud tõhusa haljastuse rahvusvahelisele kogemusele.
Rahvusvahelise kogemuse järgi on EKKÜ koostöös Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) välja töötanud „tõhusa haljastuse“ hindamisalused (vt www.iluskodu.ee rubriik tõhus haljastus).
Omandades kursuse – saab iga Eesti kodanik teha õigeid valikuid oma aia rajamisel või ümberkujundamisel ning ühiskondliku avaliku ruumi planeerimisel.
Jätka tõhususarvu leidmisega: http://www.aiaparadiis.ee/kuidas-leida-tohususarv
Vaata näiteid rahvusvahelisest kogemusest: http://www.aiaparadiis.ee/tohusa-haljastuse-naited-rahvusvahelisest-kogemusest/
Vaata lisaks: http://www.aiaparadiis.ee/tohusa-haljastuse-akadeemia/