Reformierakond ja IRL alustavad võimukohtade jagamist

Valitsuspusle kokkupaneku jooned.

FOTO: graafika: Silver Alt

Valitsuskõnelusi pidavad paremerakonnad annavad täna koalitsioonilepingu sõnastusele viimase lihvi ning hakkavad jaotama ka valitsuse ja riigikogu tippametikohti.

Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ütles eile õhtul Postimehele, et erakonna taktika ametikohtade jagamiseks on sõbralik. Michali sõnul on Reformierakonnal ette valmistatud teatud nägemus kohtade jaotusest. «Kui partnerid leiavad, et see on mõistlik, siis saame sellega edasi minna, aga paar päeva tuleb ilmselt selle avalikuks saamisega veel oodata,» nentis ta.

Kõrvalolev Postimehe skeem on peegeldus, millised arutlused olid võimukohtade jagamise üle poliitilistes ringkondades eilseks tekkinud, ega pruugi tingimata kattuda tänaste läbirääkimiste aruteludega. Eile õhtuks oli veel palju lahtist ning isegi kahe erakonna tahtmiste kohta liikus ka mitteametlikult vähe kindlat infot.

Pidepunkte annavad eelkõige Eestis kujunenud tava järgi paaridesse jagatud olulisemad kohad, millest ühe minek Reformierakonnale peaks tähendama automaatselt, et teise koha paarist saab IRL, ning vastupidi. Niisugused paarid on seni olnud välis- ja kaitseminister, sise- ja justiitsminister ning majandus- ja rahandusminister. Teatud mööndusega võib sellisena käsitleda ka peaministri ja riigikogu esimehe ametikohta.

Peaministri ja riigikogu esimehe kohtade jagunemise traditsioon – et kui peaminister on Andrus Ansip Reformierakonnast, siis võiks riigikogu esimees olla näiteks Urmas Reinsalu IRLis­t – ei ole aga nii selge kui mõnel muul paaril. Juhan Partsi Res Publica valitsuse ajal olid peaminister ja riigikogu esimees samast erakonnast.

Palju kindlamal alusel seisab loogika, et kui IRLi esimees Mart Laar haarab endale lõpuks välisministri portfelli, siis jääb kaitseministri koht Reformierakonnale ja selle võiks saada Urmas Paet, kes saavutas valimistel Eesti poliitikutest paremuselt kolmanda häältesaagi. Samamoodi, kui IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher saab kas sise- või justiitsministri koha, siis jääks teine neist kohtadest Reformierakonna täita.

Peale sellise matemaatika mängib olulist rolli, milliseid poliitikuid võimuerakonnad sooviksid valitsusse juurde tuua. Reformierakonna puhul on räägitud peamiselt Keit Pentusest ja Kristen Michalist, kellele sobivad positsioonid on ilmselt juba valmis mõeldud.

Omaette loogika on ka see, et kui pole muid olulisi argumente, võiksid seni ministritena hästi hakkama saanud poliitikud valitsuses jätkata: see käib näiteks Reformierakonna praeguse sotsiaalministri ja rahandusministri kohta. Ministrikohtade taotlemisel on eelkõige erakondade sisearuteludes tähtis argument ka valimistel saadud häälte arv. Näiteks välisminister Paeti puhul võiks see olla oluline põhjendus tema jätkamiseks. Kuid poliitiline vajadus võib võimukõnelejaid sundida portfelli ikkagi Laarile ulatama.

Koalitsioonileppe tekst võib ametlikult avalikuks saada kõige varem sel nädalavahetusel, juhul kui võimuparteide volikogud sellele heakskiidu annavad. Mart Laar ütles eile õhtul, et kui täna sisuliste kõnelustega lõpule jõutakse, siis arutatakse ka kohtade jaotust. Laar ei andnud otsest vastust, kas IRLil on oma selge positsioon ette valmistatud. Ta lisas, et koalitsioonilepingu avalikustamine sõltub sellest, kuidas partneritega kokku lepitakse.

Tagasi üles