Valitsus toetas e-hääletamise aja kärpimist (4)

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sille Annuk

Valitsus toetas täna elektroonilise hääletamise perioodi kärpimist, kuid leidis, et maakonnakeskustes eelhääletamise võimaluse kaotamine vajab veel arutamist.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel leidis valitsus, et seda, kas maakonnakeskustes eelhääletamise võimalus kaotada või mitte, tuleks justiitsministeeriumi ja õiguskantslerit kaasates kaaluda. Lisaks pidas valitsus oluliseks luua 2019. aasta valimisteks elektroonilise valimisregistri.

Koalitsioonierakondade fraktsioonid soovivad kuu aega tagasi algatatud eelnõuga lühendada nii elektroonilise hääletamise kui ka jaoskonnas eelhääletamise aega, et muuta valimised ühetaolisemaks. Kehtiva seaduse kohaselt saab valimistel eelhääletada mitmes etapis: kümnendast seitsmenda päevani enne valimispäeva maakonnakeskuses ning kuuendast neljanda päevani kõigis valimisjaoskondades. Terve selle perioodi ehk kümnendast neljanda päevani saab hääletada ka elektrooniliselt.

Eelnõu kohaselt kestaks eelhääletamine ehk nii elektrooniline hääletamine kui ka jaoskonnas eelhääletamine vaid kuuendast neljanda päevani enne valimispäeva. Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Erki Savisaar on Postimehele öelnud, et koalitsiooni töögrupp arutab võimalust tuua eelhääletamise periood valimispäevale lähemale. Võimaliku muudatuse kohaselt toimuks eelhääletamine neljandast teise päevani enne valimisi.

Savisaare sõnul arutab töögrupp ka võimalust, mille kohaselt saaks elektrooniliselt antud häält edaspidi muuta valimispäeval jaoskonnas hääletades. Praegu on elektroonilist häält võimalik muuta kas eelhääletamise päevadel valimisjaoskonnas või uuesti e-hääletades.

Samuti on tema sõnul kõne all ettepanek lubada elektrooniliselt hääletada ka valimispäeval. «Seda saab teha koos elektroonilise valimisnimekirjaga, millel on teisi häid omadusi veel, aga see lahendus ei valmi kindlasti enne järgmisi riigikogu, võib-olla isegi Euroopa Parlamendi valimisi aastal 2019,» ütles ta märtsi lõpus.

Tema sõnul tähendaks elektroonilise valimisnimekirja kasutuselevõtt muu hulgas ka seda, et valija ei oleks enam seotud ühe kindla valimisjaoskonnaga, vaid võiks hääletamas käia oma valimispiirkonna suvalises jaoskonnas.

Riigikogu täiskogu ette pole eelnõu seni veel jõudnud.

Eelnõule kordas täna vastuseisu opositsiooniline Reformierakond, kuhu kuuluva riigikogu aseesimehe ja endise peaministri Taavi Rõivase sõnul tuleb Eestil kui e-riigil jätkuvalt pakkuda uuendusmeelseid lahendusi, mitte olemasolevaid tagasi pöörata. «E-valimiste kärpimise põhjendamiseks toimub populistlike hirmude kultiveerimine inimeste seas ning oma riigi ja riigi loodud e-lahenduste usaldusväärsuse õõnestamine. See on tagurlik ja Eesti kuvandit hävitav plaan,» ütles ta Reformierakonna teatel.

Reformierakond on riigikogu menetlusse andnud eelnõu e-hääletamise perioodi pikendamiseks 10 päevale, kuid seda valitsus täna ei toetanud. Justiitsministeerium viitas otsust põhjendades põhiseadusele, mille kohaselt peavad valijad saama hääletada võimalikult sarnastes tingimustes.

«Mida pikem on hääletamisperiood, seda enam erinevad tingimused, milles valijad hääletavad. Seetõttu ei ole ministeeriumi hinnangul eelhääletamise aja pikendamine kooskõlas valijatele hääletamiseks sarnasemate tingimuste loomisega,» teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles