Palling: kiire loobumine põlevkivienergiast hukutab Eesti, mustikad, seened, linnulaulu (4)

Aivar Pau
, tehnikaportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iru Elektrijaam.
Iru Elektrijaam. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Energia tootmiseks põlevkivi põletamise liiga kiire asendamine biomassi või teiste taastuvate energiaallikatega hävitaks Eesti looduskeskkonna, leiab riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling.

«Aastaks 2050 on kindlasti võimalik teha exit [viide keskkonnaliikumisele Manifest Põxit-toim] põlevkivist, kui me seda soovime. Siin peame lihtsalt arvestama selle aspektiga, kas me selle eesmärgi nimel hävitame oma looduskeskkonna,» ütles Kalle Palling eile riigikogus kaitstes Eesti kliimapoliitika aluseid aastani 2050.  

Palling oli eriliselt mures just metsade kasutamise pärast energia tootmisel.

«Metsanduse juures ei ole ka lihtsalt nii, et ma võtan puu ära ja panen väikese puu asemele. Sellega hävib kogu metsa üldine kooslus: linnud, loomad, mustikad, seened ja lisaks veel üldine elukeskkond. Mets on Eesti inimestele ikkagi olnud see koht, kust nad ammutavad energiat ka lihtsalt seal jalutades ja ka metsa minnes, et saada oma toasooja,» ei hoidnud riigikogu liige emotsioone tagasi.

Palling oli üldisemalt igasuguste ekstreemsuste vastu – näiteks minna täiesti 100 protsenti taastuvate allikate peale või toota 100 protsenti põlevkivist ja kaevata Ida- ja Lääne-Virumaa alus tühjaks – need kumbki ei tundu talle sobilikud. Küll aga oleks mõistlik samm-sammult liikuda põlevkivi osakaalu vähendamise poole. Praegu toodab Eesti oma energia ligi veerandi ulatuses taastuvatest allikatest.

Riigikogu võttis eile vastu valitsuse esitatud «Kliimapoliitika põhialused aastani 2050». Selles soovitakse vähendada CO2 heitmeid aastaks 2050 80 protsenti.

OECD hiljutine raport «Keskkonnatoime ülevaated: Eesti» tõdeb, et kasvuhoonegaasidest tingitud saaste suurenes ajavahemikul 2000–2014 Eestis 23 protsenti võrra. Eesti majandus on OECD riikidest kõige süsinikumahukam.

Eesti Taastuvenergia Koja esimehe Rene Tammisti sõnul on kliimapoliitika põhialuste CO2 heitmete vähendamise eeldus  rajatud ülioptimistlikule naftahinna prognoosile, tänu millele peaks rajatama uusi õlitehaseid, mis omakorda võimaldavad süsinikusaaste eksportimist teistesse riikidesse.

«Riigipoolseid meetmeid CO2 heitmete vähendamiseks aga ei kavandata,» leiab Tammist.

 Viimastel aastatel on tema sõnul Eestis rajatud keskmiselt 25 megavatti uusi taastuvenergia elektritootmisvõimsusi aastas, kusjuures riigipoolsete toetustega põlevkivielektrivõimsusi lisandus Auvere elektrijaama näol 300 MW. Fossiilelektrijaamu Eestis on Eleringi andmetel 2221 megavatti.

«Kui samas tempos taastuvenergiale üleminekut jätkatakse, jõuame eesmärgini 88 aasta pärast,» arvas Tammist.

Põlevkivi põletamise vähendamine tuleb poliitikute ja asjatundjate vahel avalikult arutusele 20. aprillil üritusel Manifest PÕXIT 2017.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles