AVASTUS 4: Võrdsus veebis ei tähenda võrdsust päriselus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Riin Aljas

Ehkki sotsiaalmeedia toob vaesematesse piirkondadesse palju uusi võimalusi  nagu näiteks rohkem suhtlusviise, ei pruugi see mõjutada üldist heaolu. 

Lõuna-India – sülearvutid ja nutitelefonid haiglaid ja asfaltteid ei too

Vaestes piirkondades töötavad farmerid on juba ajas, kus kõigil pereliikmetel on sülearvutid ning nutitelefonid. Indialaste jaoks on Facebook oluline keskkond, sest kastisüsteemi ajalooga maal on klassivahed jätkuvalt tuntavad, sotsiaalmeedias võivad omavahel suhelda aga mistahes klassi kuuluvad inimesed. Nii astuks nad justkui uude ajastusse. Samal ajal tõdevad aga farmerid, et interneti revolutsioonist hoolimata, ei näe nad tehnoloogia revolutsiooni oma külas – puudu on teed, transport ning haiglad.

Brasiilia – kas nutitelefoni ost on nutikas?

Sotsiaalmeedia aitab madalama sissetulekuga inimestel rohkematele inimestele ligi pääseda, samas ei muuda see aga tõsiasja, et kõrgemate klasside inimesed vaatavad neile ikkagi ülalt alla. Ka kurdab osa brasiillasi, et vaesed piirkonnad kulutavad pigem luksusele – kallid nutitelefonid – kui põhivajadustele nagu pesemisvõimaluste või tualeti olemasolu.

Tšiili – kõva hääl nii veebis kui ka päriselus

Erinevalt brasiillastest väljendavad tšiili inimesed ebavõrdsusega seotud probleeme nii veebis kui ka päriselus. Peamiselt seetõttu, et inimesed tunnetavad tugevalt end suure metropoli vastas seisva väikese kogukonna osana.

Türgi naistel on vabadus, ent vaid veebis

Türgi on moslemimaa, kus naiste õigust vabale liikumisele ja sotsiaalsele elule pahatihti piiratakse. Nii elab osa neist veebis salaelu. Võrreldes näiteks teismeliste tüdrukute ja poiste vaba aja veetmise mustreid, selgub, et poisid veedavad õhtuti aega kodust väljas sõpradega või internetikohvikutes, ent tüdrukud peavad õdede ja naissoost nõbudega kodus püsima. Tüdrukud kompenseerivad sotsiaalelu puudust aga nutitelefonides. Näiteks 17-aastane Ayşe kasutab õhtuti naabrite Wi-Fit, esinedes Facebookis valenimega ja lilli kujutava profiilipildiga. Ehkki Ayşel on Facebookis paarsada sõpra Lääne-Türgist, Euroopast ja Aasiast, teavad kodukandis tema kontost vaid paar koolisõpra. Sugulastele ei julgeks Ayşe oma paralleelmaailma kunagi tutvustada.

Hiina tehasetööliste sisemise ja välimise vastuolu 

Uhke nutitelefoni olemasolu peegeldab tehasetööliste soovi jõuda kõrgemasse klassi, ometigi kasutavad nad seda vaid oma klassi kuuluvate inimestega suhtlemiseks.

Trinidadlaste  võltsluksuslikkus

Sotsiaalmeedias saavad inimesed endast luua pildi, mis kujutab nende elu luksuslikumana ja kõrgemale klassile omasena kui tegelikkuses. Sotsiaalselt staatust need püüdlused aga siiski ei paranda.

Hiina maapiirkonnad – surnud vaesuse ring jõuab ka veebi

Hiinlaste sotsiaalmeedia on paljuski üles ehitatud meie mõistes mängude süsteemile, kus kasutajad saavad punkte koguda ja erinevatele tasemetele jõuda. Nii jõuab ebavõrdsus ka veebi, sest vaesemad inimesed töötavad päevas pikemaid päevi ja nii jääb neil veebis punktide kogumiseks vähem aega. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles