Lihula koolis käib nakkuspuhangu järel suur koristamine, lastel palutakse lõunasöök kodunt kaasa võtta

Karin Klaus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lihula.
Lihula. Foto: Ardi Truija

Sel nädalavahetusel haigestus Lihula gümnaasiumis Eesti õpilasesinduste liidu üldkoosolekul ligikaudu 40 õpilast, kellest kaks toodi Pärnu haiglasse lisaanalüüsideks. Selgus, et tegu oli noroviirusega.

Täna on Lihula õpilastel vaba päev, kuna koolis käib juba teist päeva põhjalik koristamine ja tuulutamine.

"Eile õhtul puhastati ruume kella kümneni õhtul, täna teeme teise ringi peale ja homme desinfitseerime köögis kõik veel korra igaks juhuks üle," rääkis Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber, avaldades lootust, et homme jätkub koolis õppetöö tavalisel moel.

Direktori jutu järgi on perearsti kontrolli saadetud kõik kooli töötajad, kes hiljuti kergeid viiruseid põdenud. Ettevaatusabinõuna palutakse õpilastel homme lõunasöök kodust karbiga kooli kaasa võtta.

"Paanikat meil koolis pole," kommenteeris Sõber. "Mõni isa on kooli helistanud ja küsinud, kas tõesti kooli pole või laps ajab naljajuttu. Mõni ütleb, et seda okseviirust tuleb ju igal kevadel ette. Minu lapsed olid kodus pigem rõõmsad nagu lapsed ikka, kui kool ootamatult ära jääb."

Pärnu haigla avalike suhete juhi Eda Amuri sõnutsi selgus esialgsete laboratoorsete uuringute tulemusena, et tegu oli noroviirusega. Noroviirused on rühm viirusi, mis põhjustavad inimestel gastroenteriiti ehk maosoolepõletikku haigestumist. Noroviirushaiguse sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Viirus on väga nakkav ja levib keskkonnas kiiresti.

Lihula gümnaasiumi direktor oletas, et haigestuda võidi asjaolude kokkulangevuse tõttu.

"Meil oli eelmisel nädalal mitmel päeval palju võõraid inimesi majas. Üks laps läks nädala alguses samasuguste haigussümptomitega koju ja teine üle-eelmisel nädalal," seletas Sõber. "Võimalik, et mingi kõhuviirus meil siin õhus üleval oli. Siis tuli 200 õpilast mujalt ja tekkida võis inkubaatoriefekt: viirus, katsealused ja kinnised ruumid. Tegutseti klassiruumides ja saalis, kus viirus võis mitu päeva levida nagu katseklaasis."

Terviseameti Facebooki lehel kirjutati, et seda, mis haigustekitajaga täpselt tegu oli, ei saa nii kiiresti öelda, kuid kahtlustatakse noroviirust. Analüüside täpsemate vastuste saamine võtab aega, aga teada on, et 2016. aastal registreeriti 18 rühmaviisilist haigestumist, mis tähendab, et haigestus korraga viis või enam inimest.

Noroviiruse põhjustatud haiguspuhanguid registreeriti möödunud aastal kaheksal korral. Neis puhangutes haigestus 292 inimest, 78 vajasid haiglaravi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles