Eestit on külastanud äärmusislami ja terroriorganisatsioonide esindajad

Islamiäärmuslane Foto: SCANPIX

Kaitsepolitsei keeldus eelmisel aastal mitut kvoodipagulase kandidaati Eestisse lubamast nende sidemete tõttu äärmusrühmitustega.

Kaitsepolitsei ametnikud küsitlesid koos teiste Eesti riigiasutuste esindajatega põgenikke Kreekas ja Türgis, et hinnata nende võimalikku julgeolekuohtu Eestile. Mitte kõik küsitletud isikud ei ole Eestisse jõudnud, paljudele on Eestisse ümberasustamisest keeldutud ning osa on ise protsessi käigus loobunud Eestisse tulekust, kirjutab kaitsepolitsei täna avalikustatud aastaraamatus.

Keeldumiste konkreetsed põhjused olid erinevad, kuid peamiselt tingis selle küsitletavate valetamine, fundamentaalsed äärmusislamisse kalduvad Eesti õiguskorraga ühte sobimatud tõekspidamised ning sidemed äärmusrühmitistega.

Rangest kontrollist hoolimata on Eestisse asustatud põgenikke, kes küll praegu ei kujuta julgeolekuohtu, kuid on samas pannud toime õigusrikkumisi. Esinenud on varguseid ja psüühilise ning füüsilise vägivalla juhtumeid, mis pole Eesti väärtusruumis aktsepteeritavad.

Kaitsepolitsei rõhutab, et eluliselt oluline on Eestisse asustatud põgenike lõimumine kohalikku ellu. «Olgugi et lõimumine ja sellega seonduv ei ole kaitsepolitsei ülesanne, oleme oma pädevuse ja õiguse ulatuses igati abiks selle eest vastutavatele Eesti institutsioonidele, sest läbikukkunud lõimumine loob viljaka pinnase radikaliseerumiseks,» seisab kapo aastaraamatus.

Kaitsepolitsei nentis, et lõpuni ei ole võimalik kedagi kontrollida ning Eestisse võivad sattuda isikud, kes ei vaja kaitset ning võivad varem või hiljem hakata endast kujutama julgeolekuohtu. Kaitsepolitseiameti kogemus ning tähelepanekud seoses julgeolekuohtlikelt isikutelt rahvusvahelise kaitse äravõtmise ja riigist välja saatmisega näitavad, et tegemist on keeruka ja ressurssi võtva protsessiga. Arvestades tänast Euroopa julgeolekukeskkonda näeb kapo vajadust oluliselt kiirema ja riigile vähem kurnava menetluse järele.

2016. aastal saabusid Eestisse esimesed Euroopa rände tegevuskava alusel ümberpaigutatavad põgenikud ning aasta lõpuks oli Eestisse asustatud 89 inimest.

Eestit on külastanud äärmusislami ja terroriorganisatsioonide esindajad

Kaitsepolitsei on viimastel aastatel tuvastatud, et erinevatel, hetkel mitte ohtu kujutavatel põhjustel on Eestit külastanud isikuid, kes on seotud või kes võivad olla seotud äärmusislami ja terroriorganisatsioonidega.

Tänini käivad Eestis fundamentaalset islamit propageerivate islamiorganisatsioonide esindajad, kes üritavad siin levitada nendele omast islamitõlgendust.

Suuremas osas on Eesti moslemid sellistesse islamimisjonäridesse suhtunud skeptiliselt, ent üksikud on paraku leidnud sellise islamitõlgenduse endale sobivat.

Kaitsepolitsei märkis Eesti-suunalise aktiivsuse poolest eraldi Saudi Araabia islamiorganisatsiooni Al-Waqf Al-Islami, millest on juttu olnud ka varasemates aastaraamatutes. Kui aastatel 2013 ja 2014 oli Al-Waqf Al-Islami huvi ja tegevus Eestis madalseisus, siis alates 2015. aastast on Al-Waqf Al-Islamiga seotud inimeste kontaktid Eesti moslemitega taas tihedamad. Vahepealse Eesti huvi languse taga võis muuhulgas olla Al-Waqf Al-Islami seostamine äärmusislami levituse toetamisega. Näiteks suvel 2014 keelustati seetõttu Al-Waqf Al-Islami tegevus Kosovos.

Eesti moslemikogukond on nii nagu varasemal ajal üldiselt rahumeelne. Kaitsepolitsei hinnangul ei saa siiski lõpuni välistada, et terroriakti paneb toime üksiktegutseja, kes on radikaliseerunud varjatult ja pole varem Eesti õiguskaitseasutuste tähelepanu alla sattunud.

Teistes riikides on selliseid inimesi sageli iseloomustanud mingit laadi sotsiaalselt hälbiv käitumine või vaimsed probleemid. Samuti ei saa välistada, et Eesti elanikud võivad uuesti langeda terrorismi ohvriteks välismaal.