Seitse sammu, mis aitavad koolikiusamisele lõpu teha

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

Koolikiusamine on tänapäeval tõsine sotsiaalne probleem, mis võib kiusatavale tekitada psühholoogilisi probleeme ja viia isegi enesetapuni, kuid samas puudutab see kõiki, kes sellega kokku puutuvad.

Soome koolikiusamise ennetamise ekspert Herkko Himmelä annab oma blogis nõu, mida kiusatavad saavad enda kaitsmiseks ja kiusamise lõpetamiseks teha.

Himmela sõnul ei lõppe kiusamine kohe, vaid selleks tuleb pingutada ja näidata, et kiusajatel ei ole õigus vägivallatseda ja ülekohut teha.

Kiusamisest tuleb teatada – kas siis õpetajatele, vanematele või mõnele täiskasvanule, keda kiusatav usaldab. Kui kool ikkagi ei sekku, siis tuleks vanematel pöörduda kooli juhtide poole.

Kiusajale tuleb selgitada, et ta käitumine ja suhtumine on vale – näiteks võib kiusatav öelda kõva häälega, et talle selline kohtlemine ei meeldi ja et kiusaja suhtumine ja käitumine on halb, tõmmates sellega teiste tähelepanu kiusajale.

Kiusatav peab leidma tunnistajad – kiusatav peaks leidma oma lähikonnast kas sõbrad, õed-vennad, kes on tema lähedal ja vajadusel kiusamise tunnistajad. Kui kiusaja ja kiusatav on olukorras, kus ühe sõna on teise vastu, siis tuleks ära kuulata ka kiusamisjuhtumit näinud.  

Juhtunu tuleks üles kirjutada – tähtis on, et kiusamisest jääks jälg, selleks tuleks juhtumid üles kirjutada. Kui kiusamine toimub sotsiaalmeedias, siis peaks sõnumid säilitama. Mida enam on kiusamise kohta sõnumeid ja mida tõsiseltvõetavamad need on, siis seda suurem on tõenäosus, et ühel hetkel kiusamine lõppeb.

Kiusatav peaks õppima end paremini valitsema ja mitte kohe verbaalselt vastu astuma – kiusatava rollis ei taha olla keegi ja keegi ei pea end ka kiusamise tõttu muutma, kuid samas tasuks õppida enda reageeringuid kiusamisele paremini valitsema, jääda raskes olukorras rahulikuks ja õppida argumenteerima, mitte verbaalselt vastu rünnata.

Inimest, kes läheb «kergelt põlema» ja ei suuda end kontrollida, on lihtne rünnata nii verbaalselt kui füüsiliselt.

Kooli vahetamine võib aidata kiusamist lõpetada – mõnikord astutakse äärmuslikke samme, et koolikiusamine lõppeks, kuid alati see ei aita. Kui keeruline olukord kestab edasi, tuleks vahetada kooli, et kiusatav pääseks kiusajate käest.

«Kui täiskasvanud ei ole suutnud olukorda lahendada, jääb võimaluseks kooli vahetada. Samas võib eelmises koolis kiusatud õpilane sattuda ka uues koolis kiusamise all,» tõdes asjatundja.

Teatamine politseile – kui kiusatav abi ei saa ja kiusamisel kasutatakse ka füüsilist vägivalda, tuleks pöörduda politsei ja lastekaitsjate poole. Võimuesindajatel on kohustus tegeleda juhtumitega, mis tavapärasel viisil lahendust saanud ei ole.

Vanemate aktiivsus – kui vanemad saavad teada, et nende last või lapsi koolis kiusatakse, tuleks neil kohe sekkuda. Vanematel tuleks oma last toetada ja teha talle selgeks, et ta ei ole kiusamises süüdi ja teda ei ole jäetud üksinda. Lapsel peab olema tunne, et vanemad armastavad teda tingimusteta ja tal on vanemate toetus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles