Põhiseaduskomisjon algatab eelnõu presidendi puhkuse kaotamiseks

President Toomas Hendrik Ilves ega ka Kersti Kaljulaid pole seadusega ette nähtud puhkust kasutada saanud. Foto: Eero Vabamägi

Parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas täna üksmeelselt algatada eelnõu, mis kaotab seadustest presidendi puhkuse regulatsiooni.

Põhiseaduskomisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Ken-Marti Vaher ütles riigikogu pressiteenistuse teatel, et presidendi puhkuse regulatsiooni järele puudub vajadus ning samuti ei sobi see kokku riigipea staatusega. «Vabariigi presidendi institutsioon eeldab presidendi püsivat ametisolekut ehk tal peab olema alatine valmisolek täita olulisi riiklikke ülesandeid. See oleks mõeldamatu, et president ei täida erakorralise sündmuse puhul oma ülesandeid, sest viibib ametlikul puhkusel,» ütles ta.

Vaher osutas, et praegune regulatsioon on kehtinud enam kui 20 aastat, kuid selle aja jooksul ei ole ükski riigipea oma puhkust vormistanud. Kasutamata jäänud puhkuse eest makstakse presidendile volituste lõppemisel hüvitist. «Mõistlik lahendus ongi see, et president planeerib oma tööaega nii, et ametikohustuste täitmise kõrval jääks tal aega ka puhata,» lisas ta.

Algatatava eelnõu kohaselt kaotatakse presidendi ametihüve seadusest paragrahv, mille kohaselt on presidendil õigus saada aastas 35 päeva puhkust ja puhkuseaja eest puhkusetasu, ning muudetakse ka presidendi töökorra seadust.

Presidendi puhkust puudutavatele probleemidele juhtis veebruaris tähelepanu presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo, kes palus parlamendil analüüsida ning vajadusel täpsustada kehtivat regulatsiooni nii, et oleks tagatud õigusselgus, regulatsioon oleks praktikas kohaldatav ega läheks vastuollu avaliku õiglustundega.

Riisalo selgitas, et kui president soovib praegu ametlikult puhkusele minna, lähevad tema volitused üle riigikogu esimehele, kelle volitused riigikogu liikmena lõpevad ja kes peab peatama ka oma erakondliku kuuluvuse. «Riigipea asendamise ajal ei tohi riigikogu esimees täita talle riigikogu esimehe ametis ette nähtud ametiülesandeid ning tema ülesandeid peab hakkama täitma riigikogu esimene aseesimees. Samuti peaks ajaks, mil riigikogu esimees täidab presidendi ülesandeid, asuma suure tõenäosusega riigikogusse asendusliige. Lisaks kaasneb sellega asjasse puutuvate isikute palkade, puhkuste ja erakondadele määratud pearahade ümberarvestamine,» kirjutas Riisalo veebruaris riigikogule saadetud pöördumises.