Lugeja kogemus: CNG autoga sõidan 13 euroga 400 kilomeetrit

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järva maavalitsuse viimane maasekretär Rainer Eidemiller on viimased aastad töötanud rahandusministeeriumi regionaalhalduse büroo Järvamaa talituse kohalike omavalitsuste nõunikuna ja sügisest täitnud ka talituse juhi ülesandeid.
Järva maavalitsuse viimane maasekretär Rainer Eidemiller on viimased aastad töötanud rahandusministeeriumi regionaalhalduse büroo Järvamaa talituse kohalike omavalitsuste nõunikuna ja sügisest täitnud ka talituse juhi ülesandeid. Foto: Dmitri Kotjuh

Järva Teatajas avaldatud uudise peale, et maakonda, täpsemalt Imaverre, Türile ja Paidesse peaksid lähiaastatel tulema CNG tanklad, tulema võttis toimetusega ühendust vastava autoga sõitja, Järva maasekretär Rainer Eidemiller.

 

Eidemiller kinnitas, et ta on aasta aega sõitnud CNG autoga ja on sellega ülirahul, ainuke puudus ongi olnud, et tankimas tuleb käia kaugel. „Meil on praegu viis tanklat, kõik automaatsed ja toimivad ilusti. Hind on u 73 senti/kg, mina tangin korraga u 18kg ja sõidan sellega maha u 400 km. Samas Lätis on hind vist juba ligi euro, ainuke tankla on Riias ja see ka ei tööta. Leedus on hind ka u 1 euro, üks tankla on Kaunases, mis töötab ainult kell 8-9 hommikul või telefoniga tellimise peale. Vilniuses üks kuidagi arhailiselt mõjuv tankla, kus tanklaoperaator peab appi tulema ja mis üsna kindlalt näitab ka valesti,” tõi ta näiteks. „Kui nüüd Eestis aktsiisi puhul suudetakse CNG-le ja LNG-le säilitada soodustused, siis vähemalt selles valdkonnas võime eestlastena uhkust küll tunda.”

SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) laekus biometaani tanklate taotlusvooru 31 projekti, millele soovitakse toetust kokku enam kui 5,6 miljonit eurot. Koos toetuse taotlejate omafinantseeringuga on projektide kogumaksumus üle 16,4 miljoni euro. Riigipoolse rahastuse saavad projektid selgitab KIK välja mai lõpuks.

Tallinnasse on plaan rajada 4, Tartusse ja Jõhvi 3 ning Haapsallu, Pärnusse ja Rakverre 2 surugaasi tanklat. Lisaks planeeritakse tanklad Paidesse, Türile ja Imaverre.

Biogaasitankla Kristianstadis Rootsis. / Johan Spanner / NYT / Scanpix

Keskkonnainvesteeringute Keskuse kommunikatsioonijuht Elina Kink ütles, et praeguses etapis, kui taotlused on alles hindamisel ja toetuse saajad pole selged, nad väga detailselt projektide sisu avada ei saa.

Igal juhul on plaan, et Imavere tankla võiks tegevust alustada juba käesoleva aasta lõpus. Türi tankla valmimise plaan on järgmise aasta lõpp ning Paide projekti plaanitakse alustada järgmisel aastal ning lõpptähtaeg on kavatsuste järgi 2020.

Täpne tegevuskava vaadatakse koos taotlejaga üle taotluse hindamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles