PISA uuring: Eesti õpilased polegi nii õnnetud (5)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abituriendid Viljandimaal.
Abituriendid Viljandimaal. Foto: Elmo Riig / Sakala
  • 90,7% uuringus osalenud õpilastest on eluga rahul
  • Eesti tüdrukute saavutusmotivatsioon on kõrgem kui OECD riikides keskmiselt
  • Viiendik õpilastest on kogenud koolikiusamist, valdav on suuline kiusamine
  • Eesti on kuue riigi hulgas, kus õpilaste testiärevus on üks väiksemaid

OECD avalikustas täna PISA uuringust selle osa, mis peaks näitama, kas meie õpilased on tõepoolest nii õnnetud, nagu juba aastaid on räägitud. Nagu selgub, on meie lapsed riikide võrdluses oma eluga keskmisest rohkem rahul.

Tunamullu 72 riigis läbi viidud uuringus paluti 15-aastastel õpilastel 10 palli skaalal hinnata, kui rahul nad oma eluga on. OECD riikide keskmisena on õpilaste rahulolu sellel skaalal 7,3.

Ehkki meil on levinud müüt, et Eesti lapsed on hästi õnnetud, selgub uuringust, et tegelikult polegi asi nii hull. Meie 15-aastaste koolinoorte keskmine rahulolu eluga on sel skaalal 7,5 ehk selle näitajaga oleme üle OECD keskmise ja Euroopa Liidu riikide hulgas seitsmendal kohal.

Teisisõnu, koguni 90,7 protsenti vastanuist kinnitas, et nad on oma eluga rahul, rohkem kui kolmandik (37%) vastas aga, et nad on oma eluga väga rahul. Seejuures ei ole olulist vahet, kas noor on maa- või linnakoolist, eesti- või venekeelsest koolist. Siinkohal tasub märkida, et valim on märkimisväärne – Eestist osales uuringus 5587 koolilast ehk iga teine 15-aastane noor. 

«Tulemused näitavadki ilmselt, et ühiskond on tervemaks saanud ja Eestimaal lihtsalt lähebki paremini.»

Võrdleme Eesti näitajat (7,5 – toim) naaberriikidega: Leedus 7,9, Venemaal 7,8, Soomes 7,9, Lätis 7,4. Uuringus vaadeldud riikides on lapsed oma eluga kõige rohkem rahul Dominikaani vabariigis (8,5) ja Mehhikos (8,3). Kõige õnnetumad näivad õpilased olevat Aasias.

Minister üllatus positiivselt

«Tuleb välja, et Eestil on põhjust olla uhke. Meil on head õpitulemused ja noored inimesed arvavad, et rahuloluga on kõik korras,» kommenteers haridus- ja teadusminister Mailis Reps uuringutulemusi. «Tulemused üllatasid positiivselt ja rõõmutunne on väga selge, sest mul endalgi olid tegelikult ühiskonnaga sarnased ootused, et kui meil on nii head õpitulemused, siis tõenäoliselt see õnnetunne või rahulolu on pigem kehvemapoolne,» lisas minister.

Samuti leidis põhjust rõõmustamiseks Eesti esindaja PISA nõukogus Maie Kitsing: «Olime tõsiselt mures 2012. aasta uuringu pärast, mis näitas, et neljandik lastest on koolis õnnetud. Siis oli küll ka teistsugune meetod, kuid praegused eluga rahulolu puudutavad tulemused on väga positiivsed.»

Rahulolus ei ole koolil erilist rolli

Uuringust selgus, et õpilaste eluga rahulolu ei sõltu kooli õppekeelest, asukohast ega õpilaste tulemustest koolis, vaid hoopis suuresti sellest, milline on vanemate sissetulek.

Nimelt parema toimetulekuga peredes kasvavad lapsed pidasid enda rahulolu eluga paremaks kui need, kes olid varalise heaolu indeksis pigem madalamal. Nii mõjutavadki rahulolu näiteks söömisharjumused ja -võimalused, kehaline aktiivsus, arvutikasutus.

«See oli tõepoolest meile üllatav, et uuringust tuli väga selgelt välja, kuidas rikkamast perest õpilased on hoopis rahulolevamad,» kommenteeris Kitsing. 

Minister Reps lisas, et ühiskondlik heaolu on tõusnud ja väga kriitilised probleemid, mida me pikaajalise töötuse ja majanduskriisi ajal nägime, on selja taha jäänud. «Tulemused näitavadki ilmselt, et ühiskond on tervemaks saanud ja Eestimaal lihtsalt lähebki paremini.»

Tasub mainida sedagi, et rahulolu eluga mõistetakse eri kultuurides erinevalt. Näiteks eesti, hiina, saksa või vene keeles on rahulolu seotud pigem õnnega, samal ajal kui näiteks Hispaanias ja Portugalis seostatakse seda pigem inimese soovide ja eesmärkidega.

Tüdrukud motiveeritumad

Meie põhikoolide tütarlaste saavutamismotivatsioon on kõrgem kui OECD riikides keskmiselt, poistel pisut alla OECD keskmise. 

  • Tüdrukud on kõrgema motivatsiooniga, kuid poisid on ambitsioonikamad
  • Linnas õppivatel ja parema koduse taustaga õpilastel on saavutamismotivatsioon kõrgem

Lisaks on Eesti kuue riigi hulgas, kus õpilaste testiärevus ehk hirm kontrolltööde, testide, keeruliste ülesannete ja halbade hinnete ees on üks väikseimaid. PISA analüüs näitab, et see pole seotud eksamite sageduse või koolitundide hulgaga, vaid eelkõige sellega, kui suurt tuge noored õpetajatelt saavad.

Minister Mailis Reps märkis, et see näitab, et enamik koole on korraldanud hindamise ning testimise mõistlikult. «Hea meel on, et enamik õpilasi saavad laiemat tagasisidet kui lihtsalt üks number. See, et hindeid ja kontrolltöid ei kardeta, annab väga positiivse sõnumi meie õpetajate töö kohta. Samas peavad õpetajad pöörama tähelepanu nõrgemate tulemustega õpilastele, sest nemad pelgavad natukene rohkem,» ütles ta.

Meie koolides kiusatakse

Ehkki uuringust selgus palju positiivset, joonistus sealt paraku välja ka mitu murekohta. Nimelt tajuvad meie koolide õpilased teiste riikidega võrreldes rohkem kiusamist. «See on meile üheks õppimiskohaks,» nentis Maie Kitsing.

Samuti tõi Reps välja: «Õhkkond laste vahel on endiselt üsna pingeline. Füüsiline vägivald on küll vähenenud, kuid narrimine, psühholoogiline õelus, seltskonnast väljaarvamine ja üksindustunne koolimajas – need asjad valmistavad meile muret.»

Siinkohal peaksid koolid tema hinnangul mõtlema, kuidas veelgi rohkem rakendada just teismelistele suunatud kiusamisvastaseid programme.

Uuringust selgus ka, et poisid on tüdrukutest rohkem kiusamist kogenud. Põhikoolis on noored kogenud kõige rohkem suulist kiusamist: kõige enam tunnistasid õpilased, et kaasõpilased on nende üle naernud. Lisaks märgiti, et on kuulujutte levitatud või kaasõpilased pole kampa võtnud. Füüsilist kiusamist on vähe.

Kokkuvõtteks võib Repsi sõnul öelda, et neil, kellel on kõik väga hästi, ongi kõik väga hästi, ent see ligi kümme protsenti, kes ei ole oma eluga rahul, nende puhul jooksevadki kõik probleemid kokku: koolikiusamine, akadeemiline edukus, hirmutunne, kuuluvustunde puudumine. «Nendega tuleb tõepoolest tegeleda, et nad koolist välja ei langeks ja edasi õpiks.»

Mis on PISA uuring?

Iga kolme aasta tagant OECD poolt läbi viidavas PISA uuringus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Uuringu fookuses on 15-aastased noored, sest just selles vanuses ollakse enamikes OECD riikides lõpetamas kohustuslikku kooliteed ning tegemas valikuid edasiste õppimisvõimaluste vahel.

PISA uuring vaatleb, kuidas on noored võimelised õpitud oskusi ja teadmisi igapäevaelus rakendama, samuti õpitut üldistama ja seostama. Uuring annab ülevaate, kui hästi on eri riikide noored valmis neid tulevikus ees ootavate väljakutsetega silmitsi seisma.

Samuti, kas noored suudavad analüüsida, leida põhjuseid ning esitada oma ideid. Kõik õpilased ja koolijuhid täitsid ka taustaküsimustiku, millega uuriti õpilaste sotsiaalmajanduslikku tausta, rahulolu kooliga, juhtimist, hindamist ja muudki.

Tunamulluses uuringus osales üle 500 000 noore 72 riigist, sealhulgas kõik arenenud tööstusriigid. Seekord olid keskseks hindamisvaldkonnaks loodusteadused, millele lisaks testiti ka õpilaste matemaatilist kirjaoskust ja funktsionaalset lugemisoskust.

PISA põhitesti tulemused avalikustati juba detsembris. Järgmise aasta sügisel avaldatakse meeskondliku probleemilahenduseoskuse tulemused.

Kommentaarid (5)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles