Samuti leidis põhjust rõõmustamiseks Eesti esindaja PISA nõukogus Maie Kitsing: «Olime tõsiselt mures 2012. aasta uuringu pärast, mis näitas, et neljandik lastest on koolis õnnetud. Siis oli küll ka teistsugune meetod, kuid praegused eluga rahulolu puudutavad tulemused on väga positiivsed.»
Rahulolus ei ole koolil erilist rolli
Uuringust selgus, et õpilaste eluga rahulolu ei sõltu kooli õppekeelest, asukohast ega õpilaste tulemustest koolis, vaid hoopis suuresti sellest, milline on vanemate sissetulek.
Nimelt parema toimetulekuga peredes kasvavad lapsed pidasid enda rahulolu eluga paremaks kui need, kes olid varalise heaolu indeksis pigem madalamal. Nii mõjutavadki rahulolu näiteks söömisharjumused ja -võimalused, kehaline aktiivsus, arvutikasutus.
«See oli tõepoolest meile üllatav, et uuringust tuli väga selgelt välja, kuidas rikkamast perest õpilased on hoopis rahulolevamad,» kommenteeris Kitsing.
Minister Reps lisas, et ühiskondlik heaolu on tõusnud ja väga kriitilised probleemid, mida me pikaajalise töötuse ja majanduskriisi ajal nägime, on selja taha jäänud. «Tulemused näitavadki ilmselt, et ühiskond on tervemaks saanud ja Eestimaal lihtsalt lähebki paremini.»
Tasub mainida sedagi, et rahulolu eluga mõistetakse eri kultuurides erinevalt. Näiteks eesti, hiina, saksa või vene keeles on rahulolu seotud pigem õnnega, samal ajal kui näiteks Hispaanias ja Portugalis seostatakse seda pigem inimese soovide ja eesmärkidega.
Tüdrukud motiveeritumad
Meie põhikoolide tütarlaste saavutamismotivatsioon on kõrgem kui OECD riikides keskmiselt, poistel pisut alla OECD keskmise.
- Tüdrukud on kõrgema motivatsiooniga, kuid poisid on ambitsioonikamad
- Linnas õppivatel ja parema koduse taustaga õpilastel on saavutamismotivatsioon kõrgem
Lisaks on Eesti kuue riigi hulgas, kus õpilaste testiärevus ehk hirm kontrolltööde, testide, keeruliste ülesannete ja halbade hinnete ees on üks väikseimaid. PISA analüüs näitab, et see pole seotud eksamite sageduse või koolitundide hulgaga, vaid eelkõige sellega, kui suurt tuge noored õpetajatelt saavad.
Minister Mailis Reps märkis, et see näitab, et enamik koole on korraldanud hindamise ning testimise mõistlikult. «Hea meel on, et enamik õpilasi saavad laiemat tagasisidet kui lihtsalt üks number. See, et hindeid ja kontrolltöid ei kardeta, annab väga positiivse sõnumi meie õpetajate töö kohta. Samas peavad õpetajad pöörama tähelepanu nõrgemate tulemustega õpilastele, sest nemad pelgavad natukene rohkem,» ütles ta.