Loe, kui lihtne on Facebooki sisse häkkida ja kuidas seda vältida

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Dominic Lipinski/PA Wire/Press Association Images

Kuigi Facebooki põhifunktsioon on suhtlemine, teavad sealsed kontaktid hirmutavalt palju ja täpselt, kus sa parasjagu oled ning kas jääd näiteks pikemaks ajaks kodust eemale.

Facebookis jagatakse oma sünniaega ja kontakte, rõõmsaid ja kurbi sündmusi, puhkuseplaane ja pere suurenemist. Mida rohkem infot aga oma käekäigust jagad, seda lihtsam on inimestel seda ühel hetkel sinu vastu ära kasutada. Hirmutav on see, et isegi kui muu info võib olla varjatud või puudu, siis need, kes teavad su meiliaadressi, võivad sellegipoolest ka Facebooki kontole sisse häkkida. Selleks ei pea olema isegi professionaal.

Null-Byte tehnoloogiaportaal jagab nõuandeid, milline info ja tegevus võib Facebookis haavatavaks osutuda ning kuidas end selle eest kaitsta.

Parooli lähtestamine. See on lihtsaim viis, kuidas häkkida oma Facebooki sõbra kontosse. Esmalt tuleb teada tema e-maili, sisestada see ning seejärel klikkida «Unustasid oma salasõna?» nupule. Kui Facebook on isiku konto tuvastanud, küsib ta, kas ja millist kanalit kasutades soovid parooli lähtestada. Seal on veel valik «No longer have access to these?» ning edasi saab juba sisestada meili, kuhu Facebook kasutaja parooli või kinnituskoodi saadab. See ei tohi olla seotud mõne muu Facebooki kontoga. Facebook küsib veel kontrollküsimuse. Kui oskad sellele tuttava kohta vastata, saad tema parooli muuta ning pead ootama 24 tundi, et kontosse sisse logida. Kui sa vastust ei tea, on veel valik «Recover your account with help from friends», kus saab valida paar usaldusväärset sõpra, kellele parool edastatakse. Häkker võib sealt valida näiteks mõne omaloodud varikonto ning parool ongi olemas.

Kuidas end kaitsta? Eelkõige tasub kasutada spetsiaalselt Facebooki jaoks loodud meiliaadressi, mis pole su kontol kirjas ning mida keegi ei pruugi teadagi. Kui valid oma kontrollküsimuse ja vastuse, tee need võimalikult keerukaks, et kellelgi poleks lihtne vastust ära arvata. Samuti saab ise välja valida sõbrad, kellele su parool hädaolukorras saadetaks.

Keylogger nuhkvara. See salvestab kõik klaviatuurivajutused, mida kasutaja teeb ja enamasti nende endi teadmata. Selle peab keegi ise kasutaja arvutisse paigaldama ning seejärel hakkabki see iga nupuvajutust salvestama. Keylogger'it saab programmeerida nii, et tarkvara saadab kogu info e-mailile. Arvutis töötavate programmide nimekirjas see ei pruugi kajastuda, mistõttu leiabki selle üles ja eemaldab viirusetõrje või spetsiaalne klahvinuhkide otsimise tarkvara.

Kuidas end kaitsta?

Kasuta tulemüüri. Keyloggeri kasutajad saadavad teabe edasi üldiselt interneti kaudu, seega sääraste tegevuste eest kaitseb tulemüür. Samuti on variant paigaldada paroolihaldur, sest keegi ei saa varastada seda, mida sa sisse ei trüki. Kindlasti tasub ka oma tarkvara ja programme regulaarselt uuendada. Kui sa ei tunne end internetimaailmas siiski turvalisena, vaheta salasõnu näiteks igal nädalal. See võib tunduda ennatlik, kuid muudab häkkimise korral teabe kiiresti kasutuks.

Õngitsuslingid. Need on tunduvalt keerulisemad kui eelmised, kuid on samas levinuimaks häkkimise viisiks. Enim luuakse võltssaite ning saadetakse kasutajale link näiteks meilis või ka Facebookis. See näeb välja peaaegu üks-ühele Facebooki sisselogimisega. Kui kasutaja läheb õnge ning sisestab oma kasutajanime ja parooli, edastatakse need õngitsuslingi loojale, kes saab neid oma huvides ära kasutada.

Kuidas end kaitsta?

Ära kliki kahtlastel linkidel. Küsi selle saatjalt, millega on tegu, enne kui lingi või manuse avad. Kui avad lingi, siis pööra tähelepanu selle URLile, kust saad esimese vihje, et tegu ei pruugi olla ametliku saidiga. Samuti kasuta viirustõrjet ja turvatarkvara nagu Norton või McAfee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles