Eelarvestrateegia lubab raha kaitseinvesteeringuteks (1)

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsevägi. Foto on illustreeriv.
Kaitsevägi. Foto on illustreeriv. Foto: Margus Ansu

Kaitseministeeriumi teatel kinnitas valitsuskabinet eile õhtul põhimõttelise heakskiidu saanud riigi eelarvestrateegias, et kaitsekulutused jäävad vähemalt kahele protsendile SKPst, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtu kulud, samuti luuakse 60 miljoni eurone kaitseinvesteeringute programm.

Kaitseministeeriumi teatel on valitsus üksmeelselt kinnitanud, et kaitsekulutused on ja jäävad vähemalt kahele protsendile SKPst.

Välja on töötatud põhjalikud ja detailsed plaanid neljaks ning 10 aastaks, mis muu hulgas näevad ette Scoutspataljoni mehhaniseerimist. 2019. aasta lõpuks on Scoutspataljoni käsutuses 44 lahingumasinat CV90, 2020. aasta lõpuks on nende kõrval valmis ka toetussoomukid. 2021. aastal peaksid Eestisse jõudma esimesed hangitavad liikursuurtükid, teatas kaitseministeerium.

Samuti suurendatakse Kaitseliidu eelarvet. Kaitseliidule antav toetus kasvab alates 2018. aastast igal aastal ligi 0,9 miljoni võrra, jõudes 2021. aastaks 36 miljonini. Lisaks on aastatel 2018–2021 Kaitseliidu ettevalmistatavateks maakaitsega seotud hangeteks planeeritud kokku umbes 60 miljonit.

Üksuste arendamiseks plaanitavad hanked tõstavad ministeeriumi teatel märkimisväärselt kaitseväe, sealhulgas maakaitse reageerimiskiirust ja juhtimisvõimet ning seda peamiselt side- ja transpordivahenditega varustatuse märkimisväärse paranemise abil.

Sõjalise küberkaitse ja kaitseväe juhtimisvõime arendamiseks luuakse senise staabi- ja sidepataljoni baasil kaitseväe koosseisus küberväejuhatus, kuhu konsolideeritakse kõigi valitsemisala asutuste kübervaldkonna kompetents.

Kaitseväe juhtimisvõime osana paraneb plaanitavate investeeringute abil nii Eesti enda kui liitlaste mereolukorra teadlikkus. Muu hulgas luuakse mereoperatsioonide juhtimise võime, sõjaliste õhuoperatsioonide juhtimiseks ehitatakse koostöös NATOga õhuväe koosseisus välja õhuoperatsioonide juhtimise keskus ning olukorrateadlikkuse kasvule loovad kaitseministeeriumi teatel eelduse ka õhuväes kasutusele võetavad uued lennukid C-145.

Liitlaste kasvava kohaloleku ning Eesti enda sõjalise võime kasvu tingimustes on ministeeriumi teatel kriitilise tähtsusega piisava suurusega harjutusalade olemasolu. Lisaks kaitseväe keskpolügooni jõulisele arendamisele nähakse ette ka Klooga ja Nursipalu harjutusala väljaehitamist. Samuti jätkatakse Kaitseliidu taristusse ja lasketiirudesse investeerimist, sõjaväepolitsei saab uue hoone ning rajatakse ka täiendavad laskemoonalaod.

Selleks, et tagada riigikaitsele vajalik inimvara, nähakse kaitseministeeriumi teatel ette vahendid tegevväelaste arvu kasvatamiseks ja tegevväelaste palga konkurentsivõime säilitamiseks, samuti reservväelaste toetuste tõstmiseks vähemalt 25 protsendi võrra. Ajateenijate arv peaks tänaselt 3230-lt ajateenijalt, kelle hulgas on 3200 kutsealust ja 30 naist, kasvama 3500 ajateenijani aastas. Kaitseliitlaste veel tõhusamaks rakendamiseks sõjalises kaitses luuakse ministeeriumi teatel planeerimisperioodi lõpuks viis täiendavat maakaitsekompaniid.

Kaks miljonit eurot on ette nähtud noorte isamaalise hariduse programmi elluviimiseks ning ka naiste kaitseväeteenistuses osalemise võimaluste suurendamiseks leitakse lisaraha.

Samuti peab kaitseministeerium oluliseks Eesti kaitsetööstuse arendamist ja kaheaastast koostöölepet Eesti Kaitsetööstuse Liiduga. Ministeeriumi teatel kahekordistatakse kaitsetööstusettevõtetele mõeldud toetusi ning soodustatakse ettevõtete tootmist ja eksporti. Eesti kaitsetööstuse arendamiseks suunatakse igal aastal 800 000 ehk aastatel 2018–2021 kokku 3,2 miljonit eurot, mis on planeeritud arendusprojektide toetuseks, ettevõtluskeskkonna arendamiseks ning Eesti Kaitsetööstuse Liidule tegevustoetuseks.

Kaitseministeerium kinnitas ka, et liitlaste vastuvõtuks tarvilikud kulud lisatakse kahele protsendile SKPst ja siin valitsus järeleandmisi tee. Üks osa liitlaste vastuvõtuga seotud kuludest on seotud liitlaste iga-aastase ülalpidamisega, teine osa aga liitlaste tarbeks vajaliku taristu ja väljaõppevõimaluste loomisega.

Lisaks luuakse ministeeriumi teatel esmakordselt ajaloos kaitseinvesteeringute programm, mis on suunatud kriitiliste vajaduste täitmiseks, peamiselt suurekaliibrilise laskemoona soetamiseks.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles