Kultuuriministeeriumi teatel annab valitsuskabinetis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu saanud riigi eelarvestrateegia raha kultuuritöötajate palgatõusuks, aga ka huvitegevuse toetussüsteemi kehtestamiseks ning kauaoodatud muinsuskaitsereformiks.
Kultuuriministeerium saab lisaraha kultuuritöötajate palgatõusuks
20. aprill 2017, 16:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui sel aastal tõusis riigilt palka saava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär 942 euroni kuus ehk 13,5 protsenti, siis kultuuriminister Indrek Saare sõnul on palgatõus prioriteediks ka eelarvestrateegias. Aastatel 2018–2021 on kultuuritöötajate palkadeks tema sõnul ette nähtud kokku 52 miljonit eurot lisaraha, mis võimaldab liikuda kõrgharidusega kultuuritöötajatele lubatud miinimumi tõstmise tempos.
«Töötasu alamäära jõuline tõstmine peab jätkuma, et aastaks 2020 prognoositav keskmine palgatase kätte saada. See on eesmärk, mille oleme kultuuritöötajatega kokku leppinud alusdokumendis «Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020»,» ütles Saar ja lisas, et motivatsiooni hoidmiseks on tähtis tegeleda ka nende riigilt palka saavate kõrgharidusega kultuuritöötajatega, kelle palk on juba praegu alammäärast kõrgem, samuti tugiteenuseid pakkuvate töötajatega.
Huvitegevust toetatakse nelja ja poole aasta jooksul täiendavalt 66 miljoni euroga, mis on Saare sõnul suureks abiks peredele, kelle lastele võib huvitegevus jääda muidu kättesaamatuks luksuskaubaks. «Omavalitsuse kaudu liikuv lisaraha tagab huvitegevuse kättesaadavuse, mitmekesisuse ja kvaliteedi. Kaugemale vaadates on tähtis, et teadlik kultuuripublik kasvab suuresti just mõtestatud huvitegevuse toel,» ütles ta.
Huvitegevuse toetussüsteem rakendub 1. septembril.
Muinsuskaitsereformiks, mis käivitub valitsuse otsuse kohaselt 2019. aastal, on eelarvestrateegias ette nähtud 1,4 miljonit aastas ehk kokku 4,2 miljonit eurot.
Kultuuriministeerium selgitas, et kultuuriväärtuste hoidmine on riigi põhiseaduslik ülesanne, kuid umbes veerand Eesti ehitismälestistest on halvas või avariilises olukorras. Olukorra parandamiseks soovib ministeerium kontrollivalt muinsuskaitselt liikuda kaasavale muinsuskaitsele, mis tähendab muu hulgas uue muinsuskaitseseaduse vastuvõtmist ja rakendamist. Eelnõu paneb muinsuskaitse eritingimused ning järelevalve korraldamise ja selle kulud riigi kanda.
Lisaks näeb riigi eelarvestrateegia täiendava raha ette filmivaldkonnale. Väliskapitalil tugineva filmi- ja seriaalitootmise toetuskava «Film Estonia» maht kasvab kaks korda ehk kahe miljoni euroni aastas. Lisaks suureneb aastas 350 000 euro võrra toetus kodumaiste filmide tootmiseks.
Eelarvestrateegia kokkuleppesse jõudsid kultuuriministeeriumi teatel ka Kalevi staadioni rekonstrueerimine ja Arvo Pärdi Keskuse valmimine. Viimase ehituseks antakse lisaks 2,2 miljonit eurot, mis võimaldab keskuse kavandatud mahus välja ehitada, et helilooja pärandi uurimine ja hoidmine toimuks tervikuna Eestis. Kalevi staadioni rekonstrueerimiseks eraldatakse seitse miljonit, mis ministeeriumi teatel tagab, et 2019. aasta juubelitantsupidu toimub korda tehtud uute lavastuslike võimalustega staadionil.