Garri Raagmaa: miks Targast Majast sai lollide maja?

Garri Raagmaa
, majandusgeograaf, TÜ regionaal­planeerimise dotsent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Garri Raagmaa.
Garri Raagmaa. Foto: Internet

Viia ülikoolide tarkus kompetentsikeskuste kaudu ettevõtjateni on õige mõte ja toimib mitmel pool edukalt. Mis aga Rakveres valesti läks ning mida sellest õppida, kirjutab Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa, kes on ise pärit Lääne-Virumaalt.

Vist ütles sõnapaari «tark maja» esimesena välja toonane Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud 2008. aastal Rakveres ülikoolide kolledžite arutelul. See iseloomustas tabavalt väljaspool Tallinna-Tartut kavandatavaid kompetentsikeskusi (KK), et piirkonna ettevõtjaile ja töötajaile tarkusi ja oskusi mujalt maailmast juurde hankida. Rakveres pidi Tark Maja koondama endasse kolme kohaliku kõrgkooli tegemised ja looma kesklinnas innovaatilise keskkonna, kus ettevõtjatel, spetsialistidel ja üliõpilastel oleks olnud põhjust kokku saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles