F-35 piloot: sellega on lahe lennata, õnneks ma ei pea ise maksma Täiendatud kell 17.55!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ämari õhuväebaasi saabusid täna USA kõige uuemad ja ajaloo kalleimad viienda põlvkonna mitmefunktsioonilised hävituslennukid F-35 Lightning II ja neid saatev tankurlennuk Boeing KC-135 Stratotanker.

Täna esimest korda Eestisse lennanud USA õhuväe 34. eskadrilli ülem kolonelleitnant George Watkins ütles, et lend Suurbritanniast kestis umbes kolm tundi. Korra tuli teekonna jooksul õhus tankida, kuid kuskil mujal ei maandutud.

Watkinsi sõnul on F-35 piloot olla lahe. «Ma armastan seda lennukit,» ütles mees ja selgitas, et piloodi jaoks teeb lennuki juhtimise mugavaks sensorite abil ekraanile kuvatav 360-kraadine vaade kokpitist välja. Ka piloodi kiivri visiirile sisepinnale projitseeritakse kogu vajalik info. Enne F-35ga lendamist oli Watkins 16 aastat F-16 piloot. F-35ga on ta lennanud kaks aastat.

Hävitaja täpset maksumust Watkins öelda ei osanud. «Nad lasevad mul sellega lennata, aga õnneks ei pea ma ise selle eest maksma,» muheles ta.

Seda, kuhu nende teekond edasi viib, Watkins ei avaldanud. Küll aga ütles ta, et plaanis on külastada ka teisi NATO liikmesriike.

«Ühendriigid näitasid täna, et nende uus viienda põlvkonna hävitaja on valmis alliansi taevast kaitsma,» ütles Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien. USA viienda põlvkonna hävitajate saabumisele Eestisse annab lisaväärtust seegi, et varasemalt pole F-35 tüüpi lennukid väljaspool USA õhuväe baasi maandunud. «See näitab nii kahe riigi kaitsealase koostöö tugevust kui ka meie Ämari lennubaasi taset,» ütles ta.

F-35A tüüpi hävituslennukid saabusid Eestisse Ühendkuningriigis asuvast USA Lakenheathi lennubaasist. Alaliselt paiknevad Ameerika Ühendriikide 34. ja 466. eskadrilli kuuluvad hävitajad USA Utahi osariigis. Hävitajaid saatnud tankurlennuk KC-135 kuulub Ühendkuningriigi kuningliku õhuväe koosseisu.

Euroopasse saabusid F-35 tüüpi hävituslennukid aprilli keskpaigas, et osaleda erinevatel õppustel koos Euroopa NATO liitlastega. Lennuk F-35 saab täita nii hävitus- ja luurelennuki kui taktikalise pommitaja ülesandeid.

F-35 suudab lennata kuni 1900 km/h, lennuki põhirelvastusse kuuluvad GAU-22/A tüüpi 25mm-kaliibriga neljaraudne Gatling-tüüpi automaatkahur ning kaks õhk-õhk ja kaks õhk-maa tüüpi raketti. Täiendavalt saab tiiva alla kinnitada veel kaks raketti või pommi.

Kui palju Ämaris maandunud F-35A Lightning II maksab?

Veebilehe www.f35.com andmeil maksab seda tüüpi hävitaja 102,1 miljonit USA dollarit, hind ei sisalda mootorit. Üks lennutund läheb erinevail andmeil maksma 30 000 dollari ringis.

Lisaks Eesti meediaväljannetele oli täna Ämaris kohal ka välismeedia, näiteks olid esindatud uudisteagentuurid AFP ja Reuters, ameeriklaste CNN ning soomlaste YLE ja Helsingin Sanomat. Kohapeal oli piloote tervitamas ka Eesti kaitseminister Margus Tsahkna. 

Hävitajaid oli ootamas ka kaitseminister Margus Tsahkna. / Foto:

FOTO: Sander Ilvest

Lockheed Martini (LM) loodud X-35 baasil on ehitatud kolm erinevat lennukivarianti: F-35A, F-35B ja F-35C. Kõik lennuki F-35 variandid võimaldavad täita nii hävitus- ja luurelennuki kui ka taktikalise pommitaja ülesandeid ning lisaks tavalisele pommitamisele rünnata suure täpsusega ka väikese pindalaga sihtmärke maapinnal.

Nähtamatuse tehnoloogia

Viienda põlvkonna hävitajate üheks olulisemaks omaduseks on vargsus (inglise keeles stealthiness) – omadus lennata vaikselt ja märkamatult. See tähendab, et lennuki ehitusel on kasutatud selliseid materjale ja kujundatud lennukit nii, et maksimaalselt vähendada maapinnal asuvate radarite kiiratud raadiolainete tagasipeegeldumist. Radari ekraanil on lennuk võrreldav umbes golfipallisuuruse metallobjekti jäljega. F-35st väiksema jälje jätab ainult F-22 Raptor.

Samuti on vähendatud mootorist väljuvate ioniseerunud kuumade gaaside infrapunakaameratele nähtavat jälge ja radaritele nähtavat peegeldust. Soojusjälg on siiski kergesti märgatav, kui mootor töötab järelpõlemisrežiimil. Maskeerimisvärv peab vähendama lennukilt peegelduvat radarikiirgust ja jälgitavust maapinna taustal ülaltpoolt vaadates.

Tagasi üles