Video: teadlased kasvatasid veekotis üles lamba loote (1)

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enneaegselt sündinud lambatall kasvas kuu aega tehisemakas. Juba kolme aasta pärast võib selline lahendus olla võimalik ka inimlaste päästmiseks.
Enneaegselt sündinud lambatall kasvas kuu aega tehisemakas. Juba kolme aasta pärast võib selline lahendus olla võimalik ka inimlaste päästmiseks. Foto: Philadelphia lastehaigla

Enneaegselt sündinud lambatall kasvas kuu aega tehisemakas. Juba kolme aasta pärast võib selline lahendus olla võimalik ka inimlaste päästmiseks.

«Oleme loonud süsteemi, mis imiteerib nii lähedalt kui võimalik emaka keskkonda ja asendab ka platsentat,» ütles projekti juhtinud Philadelphia lastehaigla teadlane Alan Flake New Scientstile.

Näib, et uus loote veekotis kasvatamise süsteem on tõepoolest suur samm tehisemakate inimeste peal rakendamise teel. Nimelt oli teadlaste eesmärgiks luua võimalus enneaegselt sündivate laste päästmiseks. Nimelt on ekstreemselt enneaegne sündimine kõige levinum imikute surma põhjus – lastel, kes jõuavad emaüsas areneda 40 nädala asemel 22 kuni 24 nädalat on ellujäämise võimalus vaid 10 protsenti.

Neil, kes ellu jäävad, on aga palju suurem erinevate väärarengute tõenäosus, kuna sisuliselt ei ole nende organismid veel iseseisvalt hakkama saamiseks küpsed. Süsteemi inimeste peal rakendamine vajab aga veel aastaid turvalisuskatseid.

Kui inkubaatoris kasvavate laste puhul on probleemiks nakkushaigused ja kopsukahjustused, siis plastik-koti puhul on nad õhukeskkonnast täielikult eraldatud ja seega ka kaitstud. Emaka matkimiseks on kotid täidetud füsioloogilisel lahusega, platsenta asemel on kasutusel spetsiaalne seade, millega viiakse toiduained nabanööri kaudu vereringesse.

Hapniku veresoontesse pumpamise asemel kasutati katsetes ära looma enda südamelööke ja vereringet.

Katses kasutatud lambatalled eemaldati keisrilõike abil emaüsast tiinuse 15. kuni 17. nädala jooksul (lammaste tiinus kestab 21 nädalat). Tehiskeskkonnas hoiti neid neli nädalat, pärast mida nad surmati, et uurida sellise protseduuriga kaasnenud füsioloogilisi muutusi. Tuli välja, et kõigi mõõdetavate parameetrite järgi olid talled normaalse arenguga.

Mõned jäeti siiski ka ellu ja kasvatati üles. Neist vanim on nüüdseks aastane ja teadlaste sõnul on ta täie tervise juures.

Järgmise sammuna tahavad teadlased kohandada selle süsteemi ka enneaegsete inimlaste kasvatamiseks. Muu hulgas tahetakse arendada edasi ka kasutatavat lahust, lisades sellesse muu hulgas ka soole normaalset arengut soodustavaid aineid. Lisaks näeb plaanitav seade ka teistsugune välja, meenutades pigem inkubaatorit kui kotti. Lisaks tahetakse vanematel luua võimalus beebi nägemiseks ja temaga suhtlemiseks.

Kuigi ideed võib pidada küllaltki mõistlikuks, on see siiski rakendatav vaid teadud hulgale lastest – vajalik on keisrilõige, mis ei ole sugugi kõigil juhtudel võimalik.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Communications.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles