ERRi nõukogu tundub nn Paavo Nõgene kaasuse valguses saamas mingit müütilist kuvandit. Miks inimesele, kes sisuliselt leidis ERRi ruumide küsimusele ratsionaalse lahenduse, praegu kaikaid kodaraisse loobitakse, küsib endine ERRi saatejuht Toomas Luhats.
Paavo Nõgene on viimasel ajal päris korralikult puid alla saanud, minu meelest teenimatult. Põhjus ilmselt peitub ERRi nõukogus, mis tundub olevat saavutamas teatud müütilist kuvandit. Olgugi et Nõgene sai riigikogu kultuurikomisjonis mäekõrguse toetuse, et ta sobiks oma oskuste, teadmiste, kogemuste ja saavutuste tõttu ERRi nõukokku nagu valatult, on inimesi, kes ei taha lasta sel juhtuda.
Üks ja väiksem põhjus peitub selles, et paljud, kes ise tahtsid, ERRi nõukokku ei pääsenud. Nõgene ei trüginud kultuurikomisjoni ise – ta esitati sinna. Ka 2012. aastal oli Nõgene ERRi nõukogu liige – ja üks silmapaistvamaid. Nagu ka hästi paljus muus, mida ta ette võtab. Lisaks tohutule kultuurihuvile on tal ka kõvasti majanduslikku mõtlemist ja finantsmeisterlikkust, mistõttu on ta projektid reeglina edukad.
Nõgene kompetentsust ja sobivust ERRi nõukogusse ei ole kordagi kahtluse alla seatud, ei nüüd ega ka 2012. aastal, erinevalt, muide, juhatuse esimehest Margus Allikmaast, aga see selleks.
Vaatame siis korra, kes on need eksperdid ERRi nõukogus, millest viimasel ajal nii palju juttu on olnud? Seaduses toodud ekspert ei tähenda meediaeksperti, vaid asutuse tegevusega seotud eksperditeadmisi. Hea näitena oli kümme aastat nõukogus Rain Tamm, kes on finantstaustaga. Mida laiem on ekspertide ring, seda parem.
Oluline, et neile inimestele nõukogus läheks korda ERRi hea käekäik. Veelgi olulisem, et nad oleksid tunnustatud eksperdid omal alal, oskaksid alustatu lõpule viia, oleksid nõudlikud, kuid abivalmid. On vaja inimesi, kes on midagi päriselt saavutanud, muutnud Eesti elu paremaks, kogenud eduelamust. Nõukogu on ERRi juhatuse esimehe olulisim partner, pakkudes talle tuge, aga ka ideid ja mõtteid, kuidas oma töös veelgi paremini õnnestuda.
ERR sai äsja uue juhatuse esimehe. Erik Roose on tubli mees, Postimehe kolleegid räägivad temast hästi ja ka debattides jättis ta targa mulje. Kuid ka Roose vajab nõukogu toetust, sealjuures on eriliselt oluline hästi läbi saada poliitiliste ringkondadega ning vajadusel saada nõukogu liikmetelt abi ühe või teise ERRile olulise teema tõstatamisel, teadvustamisel ning läbisurumisel.
Kas Nõgene suudaks selles Rooset aidata? Jah, suudaks küll. Kas ta on sealjuures siis pigem poliitik või pigem ERRi poolel olev nõukogu liige? Elu näitab, et Nõgene kaldub alati näoga kultuuri suunas. Ometi suudab ta olla vajadusel tõlgiks emotsionaalsete kultuuriinimeste ja pragmaatiliste poliitikute vahel.
Aastal 2012 ei olnud ühel järjekordsel nõukogu koosolekul õhkkond hea. Oli teada, et Nõgene tuleb ilmselt ettepanekuga lõpetada Tuisu tänava klaasmaja arendus linna äärde, Järvevana tee kanti. Allikmaa oli tujust ära, aga ilmselt polnud lugu parem ka sündmusi kodust jälgiva Andres Jõesaarega, kes arenduse jooksul juhtis suurema osa ajast sedasama nõukogu.
Allikmaa ja Jõesaar olid tol ajal jõulised natuurid ning keegi teine nõukogu liikmetest ei julgenud teemat ka lauale tõsta. Nõgene julges. Klaasmaja arendus lõpetati, tele- ja raadiomaja inimesed hingasid kergendatult. Tänu Nõgenele läks tookord nii, et mindi ratsionaalsemat teed – teha korda olemasolevad raadiomajad (skeemi, kuidas leida raha uue raadiomaja ehitamiseks, mõtles välja Nõgene) ning võtta eesmärgiks rajada telestuudiod kahe telemaja vahele.
Viimase osas otsust veel pole. Ilmselt leiab see aset pärast Allikmaa ajastu lõppu ning ligi 60 miljoni euroga valmib ka uus telestuudiote kompleks.
Allikmaa ja Jõesaare kohale jääb üles aga üks pisikene aga – Tuisu tänava projekteerimisele ja tööde ettevalmistamisele kulus juba ca 50 miljonit krooni. Kümme aastat saanuks selle eest korda teha vana raadiomaja. Selle summa eest saanuks teha ka massiivse hunniku head tele- ja raadiotoodangut, kuid raha läks kusagile mujale. Küsiksin siinkohal ühe küsimuse: kas me oleme valmis samu vigu uuesti tegema, valides nõukokku inimesi, kes päriselt ei saa aru, kus ja miks nad istuvad?
ERRi sõltumatuse tagatis on sõltumatu toimetusvastutus. Ükskõik kellel – kodanikul, kantsleril, ülikooli õppejõul, meediateoreetikul ega nõukogu liikmel pole õigust sekkuda toimetusvastutusse. Kas kantsleri positsioonis olev inimene tähendab automaatselt täitevvõimu sekkumist? Ei tähenda, sest nõukogu liige esindab nõukogus iseennast ja vastutab tehtava eest oma isikliku varaga.
Nõukogu liiget ei nimeta ei minister ega valitsus, vaid riigikogu. Kas seadus keelab kantsleril kuuluda ERRi nõukokku? Ei keela. Seadus ütleb, et nõukogu liige ei või olla valitsuse liige. Rohkem nn täitevvõimu piiranguid pole. Ja paneme tähele, kuus riigikogu liiget ERRi nõukogus ei esinda seal iseend, vaid enda fraktsioone.
Üks täiesti veider konstruktsioon, millest ma kuidagi aru ei saa, on veel. Inimene võib olla kultuuriministeeriumi kantsler, aga ei tohiks olla ERRi nõukogu liige? Mis asi see ERRi nõukogu on? Mingi imeinimeste klubi või? Kultuuriministeeriumi kantslerina oleks ju võimalused käituda kellestki või millestki sõltuvalt määratult suuremad.
Kui vaadata ERRi nõukogu koosseisu, siis tahtmata kritiseerida praegusi auväärt liikmeid, kuulus sinna paar aastat tagasi ka Priit Toobal. Kus head inimesed siis olid? Tegid tarka nägu, nõkutasid peaga ja üritasid laua taga konsensust leida?
Lõpetuseks, on üks huvitav seik, mis minu hinnangul näitab inimese professionaalsust paremini kui miski muu. Vanemuise teatrijuhiks nimetas Paavo Nõgene keskerakondlane Raivo Palmaru, kantsleriks kutsus reformierakondlane Rein Lang, kantsleri volitused pikendas IRLi, SDE ja Keskerakonna valitsus, ERRi nõukokku toetasid teda nii koalitsiooni- kui opositsioonierakonnad kultuurikomisjonis. See kõik räägib pigem inimese sisulisest professionaalsusest ja sobivusest kui millestki muust.
Kuigi on kuulda, et ta ise seda ei soovi, võiks täiesti tõsiselt kaaluda Nõgene kandidatuuri ERRi nõukogu esimeheks. Soovitan ta ka kiiresti ära valida, sest ka headel ja tarkadel inimestel viskab ühel hetkel põhjendamatu kriitika ja ebaaus süüdistamine üle ja siis oleme neist ilma. Nad lihtsalt lähevad ja teevad seda, mida nad hästi oskavad, kusagil mujal.
Teen ettepaneku nüüdisajastada rahvusringhäälingu seadust, sealhulgas nõukogu komplekteerimist. Praegu kuuluvad need 700 kultuurivaldkonna inimest ERRis niikuinii kaudselt kultuuriministeeriumi vastutusalasse, seega võiks ministeeriumile olla täiesti ette nähtud koht ERRi nõukogus. Selline kaudne ja kaarega vastutus nagu praegu ei ole vast kõige mõistlikum.
Autor on kinoketi Cinamon Holding kommertsdirektor ja juhatuse liige.