Aarne Saluveeri kaks nägu (1)

Kirke Ert
, kultuuriajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aarne Saluveer
Aarne Saluveer Foto: Andrus Peegel

Üks Eesti tuntumaid ja armastatumaid koorijuhte, ka rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent ja aktiivne ühiskonnategelane, Valgetähe V klassi teenetemärgi laureaat Aarne Saluveer (57) sattus äsja publiku ette hoopis teisest küljest. Valges kuues laulupeojuhist sai pahalane, kes tõmbas oma alluvad uue palgasüsteemiga lohku, ei taha juhina pidada dialoogi ning keeldub ametipostilt lahkumast.

Georg Otsa nimelise muusikakooli erialane maine on endiselt hea, suur osa tuntud tippmuusikuid on seal õppinud. Saluveer on kooli juhtinud kümme aastat. Selle aja jooksul on avalikkuse ette jõudnud kaks suurt tüli. Ainuüksi tänavu on muusikakoolis ametis juba kolmas kantseleijuht. Alates 2006. aastast on lahkunud kolm õppejuhti, kaks praktikajuhti, kaks majandusjuhti ning vahetunud on ka arendusjuhid.

Alluvatel sai mõõt täis ja 79 töötajat 136st julgesid allkirjastada umbusaldusavalduse, milles nõudsid koolijuhi lahkumist. Haridusministeerium jättis aga Saluveeri vähemalt praegu ametisse, sisekliima parandamiseks kaasati psühholoog.

2013. aastal puhkenud tüli tõttu lahkusid neli juhtkonna liiget ise, teiste seas Virgo Sillamaa, endine rütmimuusika õppesuuna arendusjuht. Praegune Music Estonia eestvedaja kinnitab, et mingisugust survestamist toona ei olnud: «Minu lahkumise peapõhjuseks oli selge signaal haridusministeeriumist, et «poolel teel hobuseid ei vahetata».»

Sillamaad šokeerib praegugi, et ilmsetest juhtimisvigadest hoolimata jäi Saluveer ametisse. «Arenevat olukorda kõrvalt vaadates tekib küsimus, kas sellist juhtimiskultuuri koolipidaja ehk haridusministeerium siis tellibki. Ettepanek kaasata olukorra lahendamisse psühholoog mõjub juba täieliku karikatuurina,» leiab ta.

Peaaegu kümme aastat Saluveeri käe all ETV tütarlastekooris laulnud muusikalitäht Hanna-Liina Võsa iseloomustab teda kui nõudlikku, geniaalsete ideede generaatorit. «Tal olid meile hullumeelselt kõrged nõudmised, ettelaulmistel me lausa nutsime. Eks geniaalsuse ja hulluse vahel ongi õhkõrn piir. Aga tal õnnestus üsna karmil, kuid innustaval moel meist maksimaalne kätte saada,» räägib ta.

Võsa ütleb, et Saluveeri karmust pehmendas legendaarne Eve Viilup, kelle kanda olid ka koori majanduslikud ja praktilised ülesanded. «Seda saab küll öelda, et Aarnel läks suur osa energiast jutu peale, talle meeldib palju rääkida, aga selle juures jõuab ta kuidagi tulemuseni. Lisaks meeldib talle suhelda noortega, tal on noortega uskumatu klapp ja noored armastavad teda. Ta kohtleb noori kui võrdväärseid,» kinnitab Võsa.

Täiskasvanute kohtlemise kohta liiguvad sootuks teised jutud. Saluveerile heidetakse peale sisulisi arutelusid tapva soleeriva jutuvada ette ka autokraatlikku juhtimisstiili ja vastaste alandamist. (Pärast skandaali puhkemist ja ministeeriumilt hoiatuse saamist ei hoidnud ta kolmapäeval Klassikaraadio eetris oma alluva õpetaja osas sarkasmi tagasi, öeldes: «Kogu selle vestluse ümarlaudade juures ma olen sellest Lembi [Metsa] esitlemisvõimest ja faktide väljatoomisest, eelkõige just näitlejameisterlikkusest, hästi meeldivalt üllatunud.») Lisaks ei suutvat austatud koorijuht probleeme lahendada, vaid võtab eriarvamust isikliku rünnakuna.

Nii Saluveeri endised kui ka praegused alluvad leiavad ühehäälselt, et juhiks see mees lihtsalt ei sobi. Haridusministeerium on vastupidisel seisukohal. Praegu on nende kindel otsus konfliktne koolijuht ametisse jätta.

Aga kuidas see koor laulab, kui keegi dirigendipuldi poole isegi vaadata ei taha?

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles