Ratas: riik peab olema valmis ka kõige halvemateks olukordadeks

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Ratas.
Jüri Ratas. Foto: Mailiis Ollino

Peaminister Jüri Ratas ütles riigikogus Eesti julgeolekupoliitika aluste arutelul, et riik peab olema valmis ka kõige halvemateks ja ebatõenäolisemateks olukordadeks ning see nõuab kogu ühiskonna panust ja pühendumist «Eesti kaitseb end igal juhul ja kui tahes ülekaaluka vastase vastu,» ütles ta.

Ratas ütles eelnõu esimesel lugemisel, et vaatamata erimeelsustele muudel teemadel, on Eesti riigi julgeolekut puudutavates küsimustes valitsenud erakondadeülene konsensus ning Eesti valitsused on olnud julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel järjepidevad.

«Niisama kindlalt, nagu Eesti Vabariigi 99. aastapäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis tantsiti Arvo Pärdi «Ukuaru valssi», liugleb ka Eesti tulevikus oma julgeolekupoliitilistes valikutes edasi juba kindlaks kujunenud sammul,» lausus ta ja lisas, et see peab ulatuma nii füüsilisse kui kübermaailma. «See peab muutuma laiahaardeliseks ja elukutselisemaks. Osa peavad võtma noored ja vanad ning tegelikult kogu ühiskond.»

Ratase sõnul ei mõjuta tänapäeva julgeolekukeskkonda ainult tankid ja lennukid, vaid ka küberruum, elektrikatkestus, nälg ja veepuudus. «Seesugustele riskidele vastupanu ehitamine nõuab meie kõigi panust ja pühendumist, koostööd kogu ühiskonnas, mille sidusus on julgeoleku oluline alus,» ütles ta. «Mulle ei meeldi kõneleda ega mõelda sõjast, aga riik peab valmis olema ka kõige negatiivsemateks ja vähetõenäolisemateks olukordadeks. Eesti kaitseb end igal juhul ja kui tahes ülekaaluka vastase vastu.»

Ratase sõnul toetub uute julgeolekupoliitika aluste vaim tugevale kodanikuaktiivsusele ja -ühiskonnale. «Nii nagu kaitseliitlased, abipolitseinikud ja priitahtlikud pritsumehed tugevdavad meie turvalisust, aitavad sellele kaasa Eesti Vabariik 100 eestvedajad ja ka isamaa juubeli tähistamisel osalejad. Niisamuti kasvatavad meie enesekindlust, tugevust ja tuntust maailmas Anett Kontaveidi edukas esinemine ning Arvo Pärdi loomingu ettekanded maailmakuulsates kontserdihallides,» rääkis ta.

Rääkides Eesti julgeolekuolukorrast, ütles Ratas, et kui kehtivas, 2010. aastal vastu võetud julgeolekupoliitika alustes hinnati julgeolekuolukorda Läänemere regioonis stabiilseks, siis nüüd ulatub üleilmse julgeolekukeskkonna ärevus ka Eestini. «Eesti julgeolekut mõjutavad eelkõige üleatlandilise julgeolekusüsteemi elujõulisus, meie lähiregiooni riikide omavahelised suhted ning seda otseselt mõjutav Venemaa kasvanud sõjaline aktiivsus ja agressiivsus. Neid olusid silmas pidades hinnatakse sõjalise surve ja sõjaliste vahendite kasutamise tõenäosust meie regioonis varasemast kõrgemaks,» lausus ta.

Ratase sõnul kasvab risk analüüsi järgi juhul, kui NATO kollektiivne heidutus pole mingil põhjusel usutav. Samas viitas ta välisluure hinnangule, mille kohaselt on Venemaa otsese sõjalise ründe oht NATO riikidele sel aastal madal.

Sõjaliste ohtude kõrval on Ratase sõnul esile kerkinud ka muid riske ja ohte, mis ei tunne riigipiire ning mille allikadki võivad olla raskesti tuvastatavad. Nii sisemiselt kui rahvusvaheliselt võib Eesti julgeolekut tema sõnul mõjutada ebaühtlane regionaalne areng, halvasti kohanenud ühiskonnarühmad ning ühiskonna lõhenemine.

«Muret tekitab, et nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka üle maailma on viimastel aastatel pandud surve alla erinevaid ühiskondi ja välisruume seni koos hoidnud lõimed. Polariseerumine suurendab riski, et muudele raskustele keskendudes võib mõni elutähtis julgeolekuoht jääda õigel ajal märkamata. Kaugema mõjuga risk on Eesti rahvastiku vananemine ja arvu vähenemine, milleks peaks juba täna mõtlema ka läbi julgeolekuprisma,» rääkis Ratas oma ettekandes.

Julgeolekupoliitika alusdokumendi järgi tuleb Eestil sel aastal pingutusi teha 21 arengusuunas, mis on jaotatud üheksasse alapeatükki. Muu hulgas käsitletakse dokumendis Eesti tegevust rahvusvahelisel areenil, usku rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja huvi, et NATO ja Euroopa Liit oleksid oma tegevuses ühtsed ja elujõulised. Samuti rõhutatakse suhete olulisust Ameerika Ühendriikidega ning koostöösoovi Põhja- ja Baltimaadega.

«Tähelepanu pööratakse suhetele Venemaaga ja nende arendamise väljavaadetele. Naaberriigina oleme kahtlemata huvitatud demokraatia ja õigusriigi arengust Venemaal ning säilitame võimaluse dialoogiks. Kuid meie idanaabri viimasel kümnendil hoogustunud agressiivne käitumine tingib vajaduse olla Euroopa Liidus ja NATOs ühtsed, muu hulgas sanktsioonide küsimuses, kuni on kadunud nende kehtestamise algpõhjused,» kinnitas Ratas.

Valitsuse julgeolekukomisjoni juhtimisel ja riigikantselei koordineerimisel valminud dokument kirjeldab Eesti julgeolekukeskkonda, julgeolekupoliitika eesmärke, väljakutseid ja nendega seonduvaid riske. Jõustumisel hakkab see asendama eelmist julgeolekupoliitika alusdokumenti, mis võeti vastu 2010. aasta mais.

Eelnõu esimene lugemine jäi täna pooleli ning see jätkub homme.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles