Millele kulub inimeste raha Hiinas, Venemaal, USAs ja Eestis?
28. märts 2011, 16:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šveitsi investeerimispanga Credit Suisse’i analüütikute sulest ilmus mõni aeg tagasi arenevate riikide tarbijakäitumist kajastav uuring Emerging Consumer Survey 2011, kirjutab Märten Kress Finantsvaade.ee blogis.
Uuringus on vaatluse all nii üldisemad heaolu ja sissetulekute ootusi puudutavad teemad kui ka spetsiifilised küsimused tarbimisharjumuste ja kaubamärgieelistuste kohta.
Ajaleht The Atlantic kasutas ülalviidatud Credit Suisse’i raporti uuringutulemusi ja koostas võrdluse teemal kuhu kulub inimeste raha. Vaatluse all on erinevate riikide majapidamiste peamised kuluallikad.
Näiteks Egiptuse majapidamistel kulub ligikaudu 40 protsenti igakuisest sissetulekust toidule. Seega on mõistetav egiptlaste rahulolematus toiduainete kiire hinnatõusu pärast.
Pilt on sarnane ka Venemaa puhul, kus toidule kuluv osa igakuistes sissetulekutes on pea 35 protsenti. Suuruselt järgmine kategooria on säästud, ligikaudu 13 protsenti.
Hiinas, mis hoogsalt pürib maailma suurimaks majanduseks, on suurimaks rahapaigutuseks igakuistest sissetulekutest säästud.
Uuringu kohaselt säästavad hiinlased ligikaudu kolmandiku ehk 31 protsenti oma igakuistest sissetulekutest. Toidule kulutavad hiinlased alla viiendiku sissetulekutest.
Hoopis teised on lood USAs. Toidule kulutavad ameeriklased umbkaudu 12 protsenti, säästavad napid 2 protsenti, kuid seevastu eluasemele kulub pea 35 protsenti ja transpordile ligikaudu 18 protsenti sissetulekutest.
Milline on pilt Eestis? Statistikaameti andmetel moodustavad Eesti majapidamiste kulutused toidule 20 protsenti ja alkohoolsetele jookidele 8 protsenti, ehk kokku ligikaudu 28 protsenti.
Osatähtsuselt järgmised on kulutused eluasemele (25 protsenti) ja transpordile (12 protsenti).
Seega mõnes mõttes oleme majapidamiste kulustruktuurilt jätkuvalt sarnased arenevate riikidega (kõrge toidu osakaal kuludes), kuid samas pürgime arenenud riikide sekka eelkõige oma eluasemele suunatud kulude kõrge osakaalu tõttu.
Arvestades maailma makromajanduslikke arenguid ja väljavaadet, on mõnes mõttes tegu halvima kombinatsiooniga.
Kõrge osakaalu tõttu kogukulutustes lööb jätkuvalt kiire toiduainete hinnatõus meid üpris valusalt, samuti suurendavad tõusvad intressimäärad (läbi laenumaksete suurenemise) ja kõrge energiaallikate hind meie kulutusi eluasemele ning transpordile.