/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2011/05/18/587970t1h8eb4.jpg)
Nii politsei kui ka prokuratuur soovitavad altkäemaksu nõudmise või pakkumisega kokku puutunud inimestel anda sellest igal juhul esimesel võimalusel õiguskaitseorganitele teada. Seda isegi siis, kui nad on korruptsioonikuriteo ise toime pannud, kuna oma teo tunnistamist loetakse kergendavaks asjaoluks.
Riigiprokuratuuri prokuröri Triinu Olevi sõnul tasub altkäemaksu väljapressimise ohvriks langenul kindlasti pöörduda õiguskaitseorganite poole ka juhul, kui ta on altkäemaksu juba andnud, kuna oma teo tunnistamine on kergendav asjaolu.
«Kui inimeselt nõutakse altkäemaksu, siis esmajoones soovitan sellest keelduda ja pöörduda esimesel võimalusel kuriteoteatega politseisse,» ütles Olev.
Tema sõnul ei ole tal võimalik kommenteerida täna palju kõneainet pakkunud Ida-Virumaa ehitusettevõtja Alar Sepperni kohtuasja, kuna ta ei ole selle kriminaalasja kohtueelses menetluses ise prokurör olnud.
«Kuid rääkides olukorrast, kus inimene on mingi osa kuriteost toime pannud, siis ma soovitaksin pöörduda uurimisasutusse, sest menetlusseadustik annab erinevaid alternatiive, kuidas on võimalik kriminaalmenetluses lahendus leida. Üks võimalus on näiteks oportuniteet,» rääkis Olev.
Ta rõhutas, et uurimisasutustega koostööd tegeva inimese karistusest pääsemine sõltub konkreetse kriminaalasja asjaoludest, aga ka inimese varasemast taustast ning tema valmisolekust aidata menetlusele kaasa.
«Mingit kindlat reeglit pole ja iga kord tuleb asjaolusid hinnata. Arvesse võetakse isiku tausta, tema varasemat karistatust ja seda, kas tal on muid menetluses olevaid kriminaalasju,» ütles Olev.
Ta märkis, et karistusseadustikus on olemas säte, et kergendavaks asjaoluks loetakse puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust. «Kui isik on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ja tunnistanud oma teo üles, siis arvestab sellega kindlasti ka prokurör.»
Olev tõi näite ühest erasektori korruptsioonijuhtumist, mis on praegu Harju maakohtus menetluses. «Ehitaja pöördus samamoodi uurimisasutuse poole teatega, et omanikujärelevalve nõuab altkäemaksu. Koostöös ehitaja esindajatega, kes täna on andnud tunnistajana kohtus ütlusi, koguti tõendeid, mis andsid aluse altkäemaksu nõudjale süüdistuse esitamiseks. Selliseid näiteid on meil praktikas olemas,» sõnas ta.
Korruptsioon on nagu vähkkasvaja
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul on kõige tõhusam viis korruptsiooni vastu võitlemiseks see, kui inimesed väljendavad sellistes olukordades konkreetselt oma seisukohta ja ütlevad «ei».
«Igal juhul tuleb öelda altkäemaksu ettepanekule konkreetselt, et see ei lähe ettevõtte eetikaga kooskõlla ja see kahjustab ausat konkurentsi. Oluline on, et ettevõtete tegevus oleks aus, kõigil oleksid võrdsed võimalused. Sedalaadi aususele põhinev tegevusmaastik annab parima tulemuse teenuse tellijale ja inimestele endile, kuna siis on lootust, et teenus või kaup, mida saadakse, on parima hinna ja kvaliteediga,» rääkis ta.
Mõnikord läheb politsei korruptsioonijuhtumi paljastamisel kuriteo matkimise teed. Ombleri sõnul sõltub kuriteo matkimine sellest, millist laadi kuriteoga tegemist on.
«Võib juhtuda, et tõendeid kogutakse piisaval hulgal ülekuulamisel või kirjalike tõenditena. On ka raskemaid juhtumeid, kus teistmoodi, kui jälitustehnikat kasutades, polegi võimalik tõendeid hankida. Selline asi otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi koostöös prokuratuuriga. Kui kuidagi teistmoodi pole võimalik tõendeid koguda, kogutakse seda jälitusmenetluse toimingute abil,» rääkis Ombler.
PPA korruptsioonikuritegude büroo juht soovitab alati anda korruptsioonist õiguskaitseorganitele teada esimesel võimalusel. Altkäemaksu nõudmisest või pakkumisest võib teada anda korruptsiooni vihjemeilile korruptsioonivihje@politsei.ee või automaatvastajale numbril 6123657.
«Kui inimene on vahepeal juba altkäemaksu maksnud, siis ta ilmselt leiab, et esialgne maksmine võib tuua mingiks ajaks mingit leevendust. Aga pikemas perspektiivis ta midagi ei võida. Järgmisel korral vastaspoolega kohtudes on väga suur eeldus, et ta peab jälle maksma altkäemaksu, et oma tööd teha,» rääkis Ombler, et sellega aitab inimene ise kaasa korruptsiooniohtliku keskkonna loomisele.
Korruptsioon on tema sõnul nagu vähkkasvaja, mis suureneb ja suureneb. «Seda saab peatada tõhusalt ainult siis, kui sellesse ei panusta ainult õiguskaitseasutused vaid inimesed ise, kes ei lähe ahvatlustega kaasa.»