Esimesed järeldused: beebid võivad hakata nutiseadmete tõttu hiljem rääkima

Triin Ärm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väikestele lapsed üritavad sageli vanemate laua nurgalt unustatud nutiseadmeid kätte saada.
Väikestele lapsed üritavad sageli vanemate laua nurgalt unustatud nutiseadmeid kätte saada. Foto: PantherMedia / Scanpix

Tänapäeva lapsed puutuvad sageli juba väiksena kokku nutiseadmetega. Värskes uuringus tuuakse välja seos laste nutiseadmete kasutamise ja hiljem rääkima hakkamise vahel. 

Uuringust selgus, et mida rohkem lapsed vanuses kuus kuud kuni kaks aastat kasutasid käeshoitavaid nutiseadmeid, näiteks nutitelefone, tahvelarvuteid ja elektroonilisi mänge, seda suurema tõenäosusega esines neil kõnelemisega alustamisel viivitust, kirjutab CNN. 

Teadustöö vanemautori, Toronto lastearsti dr Catherine Birkeni hinnangul on see esimene uuring, kus käsitletakse laste rääkima hakkamise alguse ja nutiseadmete seost. «See on esimene kord, kui oleme heitnud valgust potentsiaalsele probleemile,» tõdes teadlane ja lastearst. 

Uuringus osales ligi 900 last, kelle vanemad andsid teada, mitu minutit 18 kuu vanune laps päevas nutiseadet kasutab. Teadlased kasutasid 18 kuu vanuse lapse kõne arengu selgitamiseks imiku-väikelapse kontrollnimekirja, mida peetakse asjakohaseks meetodiks. Nad jälgisid erinevaid aspekte, nende seas näiteks seda, kas laps kasutab häälitsusi või sõnu, kui tal on vaja abi või kas ta suudab sõnu üksteise järel öelda või mitut sõna laps kasutab. 

Selgus, et 20 protsenti 18 kuu vanustest lastest kasutas päevas nutiseadmeid keskmiselt 28 minutit. Iga kord, kui laps kasutas nutiseadet pool tundi kauem, suurenes 49 protsenti tõenäosus, et ta hakkab kasutama helisid ja sõnu viivitusega. Uuringus ei leitud linki käeshoitavate nutiseadmete ja teiste suhtlemise vormide, näiteks žestide, kehakeele ja sotsiaalse interaktsiooni, vahel. 

Dr Birken rõhutas, et kuigi uuring näitab käeshoitavate seadmete ja laste rääkima hakkamise vahel seosest, on tarvis teemat edasi uurida ning saada teada, kas tegemist on põhjus-tagajärg suhtega. Lisaks tuleks uurida, millega väikelapsed nutiseadmes kokku puutuvad ning kas nad kasutavad seda koos vanema ja/või hoidjaga. Vanemuurija lisas, et kindlate soovituste andmiseks vajab teema rohkem uurimist. 

Ameerika pediaatria akadeemia ei soovita alla 18 kuu vanustele lastele üldse nutiseadmete kasutamist. Hästi suhtutakse vaid pere videovestlusesse. Lastearstide sõnul võivad ekraanil nähtud tegevused ja selle juurde kostuvad hääled olla väikelastele häirivad ning häirida laste suhet vanematega. 18 kuni 24 kuu vanuste laste puhul ei ole enam soovitust last nutiseadmest täiesti eemale hoida. Selle asemel soovitatakse vanematel valida lastele väga kvaliteetsed programmid ning aidata lastel neist aru saada. 

Uuringut tutvustati pediaatrite akadeemilise ühenduse kohtumisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles