Venemaa välisministri lennuk rikkus Eesti õhupiiri

Eesti õhupiiri rikkumised

FOTO: Merilin Kukk

Kolmapäeva õhtul sisenes ilma diplomaatilise loata Eesti õhuruumi Vaindloo saare piirkonnas Venemaa Presidendi Asjade Valitsuse lennundusettevõttele Rossija kuuluv lennuk IL-96.

Lennuki transponder oli sisse lülitatud, piiri rikkumise hetkel ei olnud lennukil Eesti lennuliiklusteenindusele esitatud lennuplaani ja puudus ka raadiokontakt, teatas kaitseväe peastaap.

Venemaa lennuk IL-96. Foto:

FOTO: Reuters / Scanpix

Presidendi Asjade Valitsuse lennundusettevõtte Rossija lennukid IL-96 sõidutavad Venemaa kõrgeid riigitegelasi. Kolmapäeval sõitis Venemaalt Soome visiidile Venemaa välisminister Sergei Lavrov ning veebilehelt Flightradar on näha, et Lavrovi lennuki marsruut möödub Vaindloo saarest, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Välisministeerium on Venemaa Föderatsiooni saatkonda intsidendist teavitanud.

See oli tänavu esimene Eesti õhupiiri rikkumine Venemaa Föderatsiooni lennuki poolt. Mullu esines sarnaseid juhtumeid seitsmel korral.

Õhupiiri rikkumised leiavad aset enamasti Vaindloo saare juures

Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien ütles mullu novembris Postimehele, et  kümne aasta jooksul on Vene lennukite sisenemised Eesti õhuruumi toimunud enamasti Vaindloo saare juures.

Vaindloo saare juures teeb Eesti piir jõnksu ning Soome lahe kohal Eesti piiri lähedal lendavad lennukid peaksid tegema saare juures põhja poolt kaare, et Eesti piiri mitte rikkuda.

Tarien tõdes, et kuigi riigi suveräänsuse rikkumine on taunimist väärt tegu, toimub Läänemere piirkonnas ümber meie piiride aasta jooksul suurusjärgus tuhat Venemaa Föderatsiooni lendu.

Õhuväe ülema sõnul on keeruline hinnata, kui paljud vene piloodid vea tahtlikult ja kui paljud tahtmatult teevad. «Kui valdav enamik neist Vaindloo saare nurgast ilusti läbi saab, siis see vabandus, et seal on kitsas või piir segane, küll ei kehti. Samas, kui lende on kokku tuhatkond, siis paarile rikkumisele ma väga suurt tähtsust ei omistaks,» rääkis Tarien.

Tagasi üles