Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus (RE) usub, et Prantsuse presidendikandidaadi Emmanuel Macroni dokumentide lekitamise taga võib olla soov valimisaktiivsusele kriips peale tõmmata.
Pentus-Rosimannus: Macroni vastu suunatud küberrünnak on tuttava käekirjaga
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
6. mai 2017, 13:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Prantsusmaal üritatakse Macroni meeskonnalt varastatud kirjavahetuse ja dokumentide lekitamise abil viimasel hetkel mõjutada homseid presidendivalimise tulemusi Le Peni kasuks. Mis pole eriline üllatus. Üllatus oleks pigem olnud, kui välist sekkumist Prantsusmaa presidendivalimistesse poleks tulnud. Aga ei. Viimasel hetkel ja juba tuttava käekirjaga,» sõnas Pentus-Rosimannus Postimehele saadetud kirjalikus kommentaaris.
Spekuleerides, millist kasu Macroni kampaaniameeskonnalt varastatud meeletu hulga e-kirjade ja muu materjali lekitamisest loodetakse, viitas riigikogu liige uuringutele, mille kohaselt on Le Penil ainus võimalus Macroni võita vaid siis, kui valimisaktiivsus on väga madal.
«Ehk juhul kui Macroni toetajad - eelkõige need, kes esimeses voorus toetasid veel mõnda teist kandidaati - ei tule valimispäeval lihtsalt välja,» sõnas reformierakondlane.
«Macronilt varastatud 9GB andmete lekitamise ja nende vahele sokutatud vale-e-kirjade ja võltsdokumentide levitamise eesmärk ongi eelkõige tekitada toetajate hulgas segadust ja umbusku, panna neid homsetele valimistele käega lööma. Loodetavasti näevad prantslased selle läbi ja efekt saab olema küberründajate ootustele vastupidine,» ütles Pentus-Rosimannus.
Prantsuse tsentristliku presidendikandidaadi Emmanuel Macroni kampaaniameeskond süüdistas eile majasiseste dokumentide, muuhulgas elektronposti ja raamatupidamislike dokumentide lekkes massiivset ja koordineeritud küberrünnakut.
Internetti lekitatud dokumendid ilmusid vahetult enne homset valimisvooru, mida peetakse viimaste aastakümnete kõige närvesöövamaks Prantsusmaal. Avavoorust pääsesid edasi Macron ja paremäärmuslik Marine Le Pen.