Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
5916 2730

Koondamine sunnib osa ilmaandmete kogumisest loobuma (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ilma andmeid ei kogu enam mitte inimesed, vaid masinad.
Ilma andmeid ei kogu enam mitte inimesed, vaid masinad. Foto: Mihkel Maripuu

Keskkonnaagentuur on otsustanud ilmavaatluste tegemisel asendada inimtööjõu masinatega ja nii jääb 11 inimest tööta ning osa andmeid kogumata.

«Sellel aastal muutus täisautomaatseks kolm ilmajaama,» rääkis keskkonnagentuuri pressiesindaja Valdo Jahilo. Seoses ilmajaamade muutmisega täisautomaatseks on sel aastal koondamisteate saanud 11 meteoroloogiajaama inimest. «Kõigile neile on koondamisteatega edasi antud ka soovitused pöörduda Töötukassa poole, et säilitada tööturul nende aktiivsus,» lisas ta.

Ilmajaamade automatiseerimise ainueesmärgiks ei ole ametniku sõnul kulude kokkuhoid inimtööjõu arvelt. «Automaatjaamu võetakse kogu maailmas kasutusele selleks, et suurendada mõõtmiste ajalist ja ruumilist ulatust. See on omakorda seotud tehnoloogia pideva arengu ning muutuvate nõuetega andmete osas,» selgitas Jahilo.

Kuna automaatsete mõõtmiste puhul ei ole vajalik inimese pidev kohalolek, siis on võimalik osa tööjõule ja töökohale kulunud ressursist (nt jaamahoone rent) suunata mujale.

Masin kõiki andmeid koguda ei suuda

Jäite-härma ladestuse paksuse ja pilveliikide vaatlused täisautomaatsetes jaamades lõpetatakse. «Samuti lõpetatakse maapinna ja pinnase temperatuuri mõõtmine, sest kuigi mõõtmisi teeb automaatika, on seal siiski ka inimese abi vaja. Nii tuleb talvel maapinnal olev sensor pärast lumesadu tõsta lume pinnale, soojal ajal peab maapind olema kobestatud,» rääkis Jahilo. Lume veevaru mõõtmised automatiseeritakse enne talve ning vaatlusväljakutele paigaldatakse ka kaamera, mille abil saab ilmasituatsiooni täpsustada.

Esimesed automaatjaamad paigaldati 2003. aastal ning esialgu tehti osa vaatlustest paralleelselt ka käsitsi - näiteks atmosfäärinähtuste (sademete, udu, tuisu liigid, kestus ja intensiivsus jms) registreerimine, sademete hulga mõõtmine, lume paksuse mõõtmine, pilvede hulga määramine. Osa vaatlusi tehti ainult käsitsi (jäite-härma ladestuse ja pilveliikide määramine, lume veevaru mõõtmine). Lisaks vaatlustele oli ilmavaatlejate tööülesanne ka automaatjaama seadmete ja vaatlusväljaku kohapealne hooldus.

Ilmajaamu on Eestis 26, nendest on mehitatud veel kolm: Tallinn-Harku, Tartu-Tõravere ja Vilsandi.

Tagasi üles