Igal aastal enne emadepäeva meenub mulle lapsepõlves kuuldud lugu. Ei mäletagi enam, kas seda loeti mulle ette või jutustati õhtuti. Minu lapsepõlves peeti veel videvikku: tuld ei süüdatud ja hämaras räägitu oli pisut ilmutuse moodi, jäi hästi meelde.
Tellijale
Grete Naaber: Hularatas või veeämber?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahel oli külas teisigi peresid, nii et võin öelda: mind on mõnel määral kasvatanud kogu küla. Terveks eluks talletasin järgneva.