/nginx/o/2017/05/12/6654123t1hf92d.jpg)
Viimane elanikkonna majandusliku kindlustunde uuring näitab, et Eesti pered on majanduslikult väga haavatavad ja peamise sissetulekutooja kaotus viib kogu pere raskesse seisu. Meil on finantsasutuste ja lähedaste ees rohkem kohustusi kui sääste ja varasid. See tähendab, et kui minuga juhtub halvim või tabab raske haigus, jäävad lähedased hullemal juhul hätta laenude tagasimaksmisega ning nende elukvaliteet muutub tuntavalt.
Inimlik on uskuda, et minu ega pereliikmetega ei juhtu midagi. Samas on mõistlik end siiski ootamatuteks olukordadeks ette valmistada. Statistikaameti andmetel suri 2015. aastal 5473 inimest vanuses 20–69 eluaastat. Vastupidiselt tavaarvamusele ei ole siin peamiseks surmapõhjuseks õnnetusjuhtumid, 81% neist lahkus hoopis raske haiguse tagajärjel. Swedbanki elukindlustus maksis 2015. aastal välja 113 kindlustusvõtja surmast tingitud hüvitist kogusummas ligi 1,5 miljonit eurot. Seega ei ole elu kindlustamine meie ühiskonnas paraku veel väga levinud ja lähedased peavad lisaks hingevalule ka võimalike majanduslike raskustega toime tulema.
Mida annab minu perele elukindlustus?
On väga hea, kui perel on piisavalt sääste, mille abil rasked ajad üle elada. Kui aga säästusid pole, on mõistlik sõlmida elukindlustusleping. See on omakasupüüdmatu otsus, mis aitab lähedasi siis, kui lepingu sõlmijal ei ole enam võimalik lähedastele rahaliselt toeks olla. Elukindlustus annab meelerahu, et olen omalt poolt teinud kõik, et minu lähedased võiksid end turvaliselt tunda. Lisaks kaitseb elukindlustus ka olukorras, kus inimene ei ole enam võimeline ootamatult halvenenud tervise tõttu tööl käima.
Näide: kuidas aitab elukindlustus pere rasketel aegadel
Pille (33) ja Mati (35) ostsid laenuga viis aastat tagasi ühise kodu. Laenusumma oli 95 000 eurot, see võeti 25 aastaks ja igakuine tagasimakse on 480 eurot. Koduga kaasnevad kommunaalid on talvel ligi 200 eurot kuus. Pille sissetulek on 700 ja Mati oma 900 eurot. Laenu tagasimaksmine ei valmista neile muret, sest kahepeale teenivad nad 1600 eurot kuus ning pärast igakuist laenumakset jääb neile igakuiselt kätte 1120 eurot. Kui peaks juhtuma, et ühel neist tuleb edaspidi üksi hakkama saada, jääks pärast kodulaenu igakuist tagasimakset Pillele alles 220 ja Matile 420 eurot. Ilmselgelt on selle rahaga keeruline katta korteri ja igapäevaseid kulutusi, mistõttu tuleks ühiselt ostetud kodust ilmselt loobuda. Kui Matil ja Pillel oleks sõlmitud laenu- või elukindlustusleping, siis sellist keerulist majanduslikku olukorda ei tekiks ja sõltuvalt lepingust maksab kindlustus pangale kodulaenu tagasi või saab soodustatud isik (nt elukaaslane) elukindlustushüvitise, mis aitab majanduslikult keerulised ajad üle elada.
Kuidas valida sobiv elukindlustusleping?
Elukindlustuslepingut sõlmides on oluline valida sobiv kindlustuskaitse summa. Rusikareegel on, et leping võiks katta vähemalt ühe aasta sissetulekute summa või poole laenulepingust. Enne lepingu sõlmimist on soovituslik pöörata tähelepanu ka kindlustuskaitse ulatusele. Näiteks kontrollida, kas lepingus on kaetud ka haigusest põhjustatud surmajuhtumid.
Swedbanki vahendusel on võimalik oma elu kindlustada erinevate lepingutega. Lugege nende võimaluste kohta rohkem SIIT.
Elukindlustust pakub Swedbank Life Insurance SE. Tutvu tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Vajadusel konsulteeri kindlustusspetsialistiga.