Circle K juht: eestlane ei suuda auguga saiast loobuda (6)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Circle K juhi Kai Realo sõnul on veganite surve tanklaketile väga suur.
Circle K juhi Kai Realo sõnul on veganite surve tanklaketile väga suur. Foto: Elmo Riig / Sakala

Circle K (varasema nimega Statoil – toim) Eesti juhi Kai Realo sõnul sunnib peale kasvav noorte põlvkond tanklaketti muutma nii oma menüüd kui ka aastakümneid püsinud töökorraldust, sest mitte iga tööd ei ole noored enam nõus tegema.

Statoili nimevahetus on pälvinud üldrahvalikku tähelepanu. Tuntud õppejõud kirjutas suisa arvamusloo sellest, kuidas teete tuntud brändi peenrahaks. Tuli selline reaktsioon Teile üllatusena?

Igal inimesel on oma sõnaõigus, aga rahvusvahelise ettevõtte omanikel on vaba voli teha, mida soovitakse. Me ei kuulu enam viis aastat Statoili omandusse ja lõpmatuseni ei saa kasutada kaubamärki, mida sa ei oma. Omanike seisukohalt on uus nimi Circle K ainuvõimalik otsus. Kui 2/3 poodidest kannab kaubamärki Circle K, siis hakata juurutama midagi täiesti uut, on majanduslikus mõttes täiesti jabur.

Tavaliselt kui mõni brändi nimi kõlab kahetimõistetavalt, siis valitakse kohaliku turu jaoks teine variant.

See halvamaiguline kõla, millele viidatakse, ei tekita eestikeelsed sõnad. Kui meie omanikud ei ole leidnud üheski ingliskeelses riigis, et see nimi häiriks kedagi. See, et Eesti irvhambad selle üle nalja teevad, näitab, et inimeste fantaasia on piiritu.

Rahva seas levivad Statoili uue brändi Circle K nimevariandid:

Sörkiv Gei, Sirkel, Sirkle Ka, OK, Söökla, SõõriK, Tsirkust Ka,  Kirkel Kei, Kirkel.

Kas see ei tulnud kordagi kõne alla, et Eestis võiks olla kasutusel teine nimi, sest eesti keeles kõlab Circle K kui sörkiv gei?

Tegemist on rahvusvahelise ketiga, mille eesmärk on saada sama kaubamärgiga tuntuks kõikjal maailmas. Me isegi ei püstitanud seda teemat. Olen nõus selle sotsiaalmeedias liikvele läinud kommentaariga, et inimesed, kes panevad oma lastele nimesid, mida lapsed õpivad hääldama gümnaasiumieas, ei peaks vigisema teemal Circle K. Ma arvan, et see elevus läheb üle ja saabub tavaline argipäev.

Mis te arvate, kuidas uut nime hakatakse hääldama?

Ma arvan, et Sirkel. Eestlased on keeleliselt eriolukorras, sest meil erinevalt lätlastest ja leedulastest puudub C-tähe kasutamise oskus. See on küll tähestikus olemas, aga meil pole sellega oma sõnu. Samas me käime Rocca al Mare keskuses ja McDonaldsis ja oleme kuidagi hakkama saanud. Ilmselt saadakse ka Circle K-ga hakkama.

Kas uue nime üle kalambuuritsemine on tasuta reklaam või kahjustab mainet?

Mainet see kindlasti ei kahjusta. Maine sõltub sellest, mida ja kuidas sa teed. See, et nimi on mingi varjundiga, ei mõjuta ettevõtte väärtust. Osa kliente pole arugi saanud, et logod on ära vahetatud. See on üliväike osa inimestest, kes end sõnamängudega lõbustavad, kuigi meediast võib jääda teine mulje.

Statoil ehk uue nimega Circle K tanklad.
Statoil ehk uue nimega Circle K tanklad. Foto: Eero Vabamägi

Kas seoses brändinime vahetusega toimuvad ka sisulised muudatused?

Sisulisi muudatusi ei tule. Me jätkame sama strateegiaga, mis viimased viis aastat ehk arendame oma toidupakkumisi. Ma ei oleks kunagi elus arvanud, et me veganitega peame puid ja maid jagama. Mul ei tulnud kunagi pähe, et veganid võiksid midagi oodata sellisest «patupesast» nagu Statoil. Surve veganlusele, tervislikule snäkile on üüratu. Ma teadsin, et see trend on maailmas olemas, aga ma ei osanud oodata, et nõudlus kasvab ka tankla mugavuspoes. Kõik tervisetooted müüvad väga hästi ja me laiendame valikut. Alguses tundus, et kes seda kinoad sööb, aga inimesed käivad kättpidi tänamas.

Kui vanasti oli Statoil bensiinijaam, siis kas nüüd olete kohvik või mugavuspood?

Kütus jääb, aga see on tänapäeval nii automatiseeritud. Meil on tsentraalne Euroopa jälgimiskeskus, mis jälgib reaalajas kõikide mahutite nivoosid, arvutab välja, millal veod teha, kust on kõige mõistlikum läbi sõita. Teenindusjaamas töötajal kokkupuude kütusega sisuliselt puudub, keegi ei pea käima enam midagi käega mõõtmas. Mingit erilist auru pole kütuse peale vaja enam kulutada, meil on vaja ainult hinnastamisega tegeleda, sest konkurents on nii tugev, et hindu muudetakse päevas 30 korda.

Kuulsin ühe konkurendi käest, et Statoil muudab iga poole tunni tagant hindu ühe sendi võrra ja mina pean ka muutma. Miks te niimoodi mängite hindadega?

Tõde on kuskil vahepeal. Eestis on väga väikseid tegijaid turul, kel on voli mängida kütusehinnaga ja suured peavad sellega arvestama. Kui kütusehind järsult langeb, siis suurtel on kõik nõgusad nõud täis, aga väike tanklakett käib hulgimüüja väravast peale vedamas, tema saab kohe reageerida maailmaturu hinnale. Meil on laos eelmise kuu keskmise hinnaga ostetud kütus. Tõsi küll, neid väikseid jääb aina vähemaks ja suured taplevad omavahel.

Circle K on Eesti suurim kohvimüüja.
Circle K on Eesti suurim kohvimüüja. Foto: Viktor Burkivski

Mida te rohkem müüte – kütust või kohvi?

Litraažilt kütust, aga kui küsida, kust me raha teenime, siis toidu poolel on suurem kasum. Konkurents on nii tugev, et kütuse marginaalid on sümboolseks muutunud.

Te olite mõne aasta eest Eestis suuruselt teine kohvimüüja. Kas olete Tallinkist juba mööda läinud?

Ma arvan, et tänaseks oleme kõigist ees. Me müüme päevas sadu tasse jaama kohta.

Kui palju viiesendine hinnatõus Statoili sissetulekut suurendas?

See ei suurendanud, sest piim on kallimaks läinud. Eestlane ei joo kohvi, Statoilis juuakse piima väikse kohvilisandiga. 80 protsendi klientide valik on piimakohv ja  piimahind mõjutab  meid oluliselt.

Kui te eelmine kord kohvi hinda tõstsite, siis olid kliendid pahased ja kohe rehkendati välja, mitu miljonit te lisa teenite. Nüüd keegi isegi ei märganud seda.

Kolm klienti kirjutasid meile. Kui inimene käib poes, siis ta näeb, et teatud toiduained on läinud kallimaks ja tegu ei olnud mõistusevastase hinnatõusuga. Ega see ei ole kellegi jaoks saladus, et praegu kogu meie eufooria Eestis on kinni sisetarbimises. Madalapalgaliste palgad on tõusnud sellises tempos, et Fontese palgauuringut kätte võttes jääb korraks süda seisma.

Circle K ainus ilma tankimisvõimaluseta kohvik on Balti jaamas.
Circle K ainus ilma tankimisvõimaluseta kohvik on Balti jaamas. Foto: Erik Prozes / Postimees

Kui te paar aastat tagasi avasite Balti jaamas esimese kohviku, siis oli juttu, et tahate veel kohvikuid avada, aga ühtegi pole avatud. Miks te sellest plaanist loobusite?

Me ei ole leidnud ühtegi sobivat pinda. Me oleme Ülemiste keskust hinnanud, aga see ei sobi meile, sest seal pole piisavalt jalakäijaid. Me oleme proovinud saada jalga ukse vahele Viru keskuses, ei ole õnnestunud. Püüame leida sobivat pinda Viru ringile. Solarisse proovisime, aga nad  pidasid meie plaani liiga paindumatuks. Me ei ole nõus tegema mingit lounge’i. Kui teeme, siis meie  kontseptsiooni järgi.

Kas teie kohvikuäri jääb Eesti piiresse või see laieneb mujale?

See laieneb. Me oleme olnud teerajajad võileibade ja salatite osas, Baltimaades ja Poolas ollakse selles osas aeglasemad. Konkurentsitult  oleme Euroopa äris kõige tugevamad hamburgeri müügis. Toidutoote arenduses oleme Euroopas olnud väga tugevad ja keskmine müük jaama kohta on kõige parem.

Mulle jäi mulje, et kui te olite osake Statoilist, siis saite välja käia uusi ideid a la soojade saiakeste müük,  ja teised riigid võtsid selle üle. Kui te olete Circle K osa, siis kas uute lahendustega on teie hääl nüüd väiksem või kuulatakse teid enam?

Kontsern on  defineerinud viis valdkonda, kus toimub globaalne tootearendus. Esiteks kütus, sest seda sa kohapeal ei valmista. Siis on kohv, toidupakkumistest hot dog, sest kontsern on valinud selle esimeseks signatuurtooteks.

Neljandaks autopesu, selle tehnoloogia ja nüüdisaegsed lahendused. Me ka püüame järgmisel aastal teha arenguhüpet, tulevad värvilised vahad ja laservalgustus, et  oleks glamuursem.  

Paari aasta pärast peaks autopesu olema märksa glamuursem. Foto:Mihkel Maripuu
Paari aasta pärast peaks autopesu olema märksa glamuursem. Foto:Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Globaalselt on väga oluline kategooria, mis USAs palju raha sisse toob, on kraanist müüdavad gaseeritud joogid. Sisuliselt müüakse jääd, mille vahele saab lasta sortsu Sprite’i ja Coca-colat. Euroopas on seda proovitud, aga siin on inimesed tugevalt pudeliusku ja Põhja-Euroopas valdav osa inimesi ootab, et talvel saaks  joogi toasoojalt. Siin me lähme edasi pigem jäätisekokteilidega ja smuutidega. Aga kõige muu osas: milliseid võileibu või burkse müüa, anna aga minna, tuleb idee, proovi järele.  

Mis on need ideed, mida te Eestis proovisite ja mis ebaõnnestusid?

Kogu maailm fännab rebitud liha. Me proovisime hamburgerit, kus pihvi asemel on rebitud liha, aga see tundus eestlastele vastuvõetamatu. Ei jää tunnet, et oled millessegi hambad löönud. Kõige suurem erinevus muu  Euroopaga on see, et eestlane tahab saia, mis on pehme nagu matsalka (niinest pesunuustik – toim).

Mujal maailmas on krõbe koorik saia kvaliteedi tunnus. Kui on krõbe, siis see on värskelt küpsetatud, seda ei ole hoitud valedes tingimustes. Eestlaste jaoks oli see suurim hädade allikas, kes tundis ebamugavust, kellel kratsis suunurka ja kellel suulage.

See tundub uskumatuna, aga kui kogu maailmas süüakse lahtist hot dog’i ja keegi pole kuulnudki auguga saiast, aga eestlane ei suuda seda varianti aktsepteerida. Vorst peab olema augus. Me oleme eestlasi kolm korda püüdnud ümber harjutada, sest ka kontsern ei saa aru, miks ainult Eestis on lahtine hot dog probleem.

Paar aastat tagasi pidi Realo veenma oma kolleege teistes riikides, et soojade saiakeste müük end õigustab. / Arvo Meeks/Valgamaalane
Paar aastat tagasi pidi Realo veenma oma kolleege teistes riikides, et soojade saiakeste müük end õigustab. / Arvo Meeks/Valgamaalane Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Mis on lisaks kohvile ja kütusele see kaup, mille müügist te ei saa loobuda?

Hot dog ja hamburger on need kaks asja, milleta ma ei kujuta ette, et me saaksime eksisteerida. Ajakirjanduse pealt me ei teeni midagi, selle müük on hobi. Autokaup samamoodi. Eesti tarbija usub, et see peaks tanklas olema, aga see käsi sinna riiulisse läheb väga harva. Peale aknapesuvedeliku pole vaja autokaupu riiulis hoida. Need pinnad lähevad kitsamaks ja asenduvad muu kaubaga. Väga populaarseks on osutunud praegu näiteks värkse apelsinimahl. Aastaid tagasi proovisime, siis ei oldud valmis, nüüd on väga nõutud.

Kunagi olid teie tanklates n-ö kohvikuosad, miks te neist loobusite?

Nad on alles, aga need on väga jaamaspetsiifilised. Paljudes kohtades see pind oli liiga suur. Eestis on ka see eripära, et inimene ei istu teisega samasse lauda. Kui oli kuuene laud, siis seal istus üks inimene ja nii pidime mõnes kohas suured lauad üles võtma ja asendama aknaaluse letiga. Sellise piimasaali moodi leti ääres on kõik nõus istuma kui pääsukesed reas. Linnaäärsetes jaamades neid istumiskohti on, aga need jäävad märkamatuks, sest diivanid ei tasunud end ära.

Kohvikuosa end tanklas ei õigustanud. Foto: Peeter Langovits
Kohvikuosa end tanklas ei õigustanud. Foto: Peeter Langovits Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Ennustamine on tänamatu töö, aga milline näeb teie teenindusjaam viie aasta pärast välja?

Toidu pakkumine läheb laiemaks, tulevad tooted, mida hakatakse kliendi tellimuse peale tegema. Või siis täiendatakse riiulist võetud toodet, et ise võtad salatipõhja, aga teenindaja paneb sinna midagi juurde.

Maailmas on see väga populaarne, aga eestlane jumal tänatud  veel ei oota, et  kohv tuleks masinast juba koos siirupiga. Mujal on nii, et vajutad nuppu ja korraga tuleb nii kohv, siirup kui ka kõik muu. Aga ilmselt järgmised masinad tulevad ka meile sellised. Järgmine suund ongi piima-, jäätisekokteili-, smuutimasinad, need masinad nõuavad aina enam ruumi.

Kas hamburgeri ja hot dog’i peavad ökotoidule ruumi tegema?

Seda dikteerib klient, aga kuni minuvanuste põlvkond pole surnud, jääb kehtima nõudmine – rohkem liha ja natukene rasva ka. Nii palju kui uut põlvkonda peale kasvab, tuleb ka sortimenti avada. Eks me peame hakkama mõtlema, kuidas seda teha.

Kindlasti lähiajal ei kao rasvane toit kuhugi, seda saab ainult Jevgeni  Ossinovski (töö- ja terviseminister – toim) ära keelata. Väljatöötamisel  olev toitumise roheline raamat on nii õudne lugemine, kui sellesse süveneda. Näiteks nõuded, kuidas tuleb hakata müüma üksikutele vanainimestele mõeldud minipakendeid, et peab olema võimalus osta kaks muna korraga.

Ma arvan, et natukene on liiale mindud, aga eestlane millegipärast ootab karmi kätt. Et  küll oleks hea elada, kui kõik oleks keelatud, sest siis ei saa naaber seda teha. Minu arvates mõõdutundetult inimeste eest asjade ära otsustamine viib ühel hetkel selleni, et tekib õpitud abitus. Inimene peaks saama abi, kui tal on probleem, aga keegi ei peaks keeldude ja käskudega valikuvabadust ära võtma.

Nutiseadmeid läheb vaja ka WC puhastamisel. Foto Mihkel Maripuu
Nutiseadmeid läheb vaja ka WC puhastamisel. Foto Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Nii et viie aasta pärast on teil tööl mitte enam teenindajad vaid kokad?

Jah. Kui me täna inimesi värbame, siis inimene tuleb tööle tanklasse, aga avastab, et ta on tegelikult kokk ja kondiiter. See muudab meie jaoks palju. Aastakümneid tegi töötaja kõike – pesi, koristas, pani kaupa välja, võttis kütust vastu jne.

Nüüd on Y- ja Z-generatsiooni töösse suhtumine muutumas. Enam ei ole palk see, mis paneb inimesi liigutama. Sa pead pakkuma tööd, mida nad on valmis tegema. Kui tahame, et nad oleksid kokad ja kondiitrid, siis me ei saa lasta neil ümber maja niidukiga käia. Me oleme kõik väliterritooriumi põhjalikud koristamised pidanud sisse ostma. Inimeste diferentseerimine, kes on kokad ja kondiitrid ning kes panevad kaupa välja, see ei ole nii lihtne, kui tundub. Kõik see peab mahtuma Eesti seadustega lubatud töögraafikutesse ja see on päris keeruline matemaatika, aga sellega me tegeleme.

Kas te lähete sama teed nagu poeketid, kes suure tööjõupuuduse tõttu palkavad seni tööturult kõrvale jäänuid, näiteks eakaid või puudega inimesi?

Me oleme keerulisemas olukorras, sest meil n-ö lihtsat kärulükkamise tööd ei ole. Kui sa just ei pane ainult kaupa välja ja ei pühi jaama põrandat, siis on vajalik keeleoskus. See on meie jaoks probleem. Nii hämmastav kui see ka ei ole, siis Tallinnas on siiani noored, kes ei oska piisavalt eesti keelt.

Meil on inimesel vaja teha mitut erioperatsiooni, aga kui vanem inimene ei ole seda tööd varem teinud, siis tema jaoks võib see osutuda keeruliseks.

Aga positiivne on see, et uus põlvkond ei ole enam nii väga seotud n-ö meeste- ja naistetöödega. Aastakümneid oli tanklas töötamine naiste töö ja see aeg, kus mees oli pigem kodus töötu kui teenindaja, on nüüd möödas. Varem me saime teha valiku ainult tüdrukute seast, aga nüüd on vahvaid meesteenindajaid juurde tulnud.

End on õigustanud töökorralduslikud uuendused, mida me tegime. Näiteks annab meil nüüd tahvelarvuti märku, kui kaua on vorst grillil olnud, enne ja pärast tualettruumi koristamist tuleb telefoniga pilti teha. Kõik sellised nutilahendused meeldivad noortele väga.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles