Kliinikum saab elundisiirdamist ootavaid patsiente nüüd paremini aidata

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kliinikumi neerusiirdajate tuumik (vasakult) Jaanus Kahu, Peeter Dmitriev ja Aleksander Lõhmus. Eelmisel aastal siirdasid nad neeru 40 patsiendile ning kahele patsiendile neeru ja kõhunäärme.
Kliinikumi neerusiirdajate tuumik (vasakult) Jaanus Kahu, Peeter Dmitriev ja Aleksander Lõhmus. Eelmisel aastal siirdasid nad neeru 40 patsiendile ning kahele patsiendile neeru ja kõhunäärme. Foto: Margus Ansu

Põhjamaid ühendav Scandiatransplant, mis koordineerib organdoonorlust Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi vahel, nimetas Tartu Ülikooli Kliinikumi oma ühingu assotsieerunud liikmeks.

Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli sõnul on 1,3 miljonilise elanikuga Eestis, kus aastas leidub vähem kui poolsada doonorit, äärmiselt keeruline leida kriitilises seisus patsiendile sobivat doonorelundit just õigel ajahetkel.

Elundi ootamine eeldas head õnne

Löögi all on olnud ennekõike lapsed, korduvsiirdamiste ootajad ning väga kiiresti tekkinud raske elundipuudulikkusega patsiendid, kes võivad abita jääda. Niisuguseid olukordi aitab liitumine Scandiatransplandiga olulisel määral parandada, kuna ühing koordineerib riikideüleselt doonorelundite vahetust piirkonnas, kus elab ligi 27 miljonit elanikku,

Seepärast on kliinikum pidanud aktiivseid läbirääkimisi ühinguga Scandiatransplant liikmeks astumise üle enam kui kuus aastat.

Esmane koostööleping jõustus 2013. aastal. See tekitas võimaluse parandada teadmisi ja omandada praktilisi oskusi doonorite käsitluse, doonorelundite kvaliteedi ja ohutuse ning elundisiirdamiste osas, pakkudes Põhjamaade siirdamiskeskustele neid doonorelundeid, mis Eestis paratamatult kasutamata jäid.

Kliinikumi juhatuse liikme Mart Einasto sõnul on otsus Tartu Ülikooli Kliinikumi aktsepteerimiseks assotsieerunud liikmena äärmiselt oluline samm. Eestit käsitletakse nüüd võrdse ja usaldusväärse partnerina ning Eesti patsientidele hakkavad doonorelundite ootamisel ja jaotamisel kehtima täpselt samad reeglid, mis Skandinaavia riikides.

«Assotsieerunud liikmestaatus tähendab, et esialgu puudub meil hääletusõigus Scandiatransplandi juhtorganites,» märkis Einasto.

Ootel 74 patsienti

Doktor Virge Palli sõnul on praegu elundisiirdamise ootelehel 74 patsienti. «Loodame, et liitumine aitab päästa paljude eestimaalaste elu ja parandada elukvaliteeti,» märkis ta.

Tartu Ülikooli Kliinikumis tegutsev transplantatsioonikeskus rajati 2010. aastal.

2016. aasta siirdamised

Kliinikumis oli eelmisel aastal kokku 55 elundisiirdamisoperatsiooni, kusjuures 40 patsiendile siirati neer, kahele neer ja kõhunääre, kolmele kopsud ning kümnele maks.

Lisaks siirati Eesti-Soome arstide koostöös ühele patsiendile süda Helsingis.

Scandiatransplant on aga viie riigi – Island, Norra, Rootsi, Soome, Taani – kümmet elundisiirdamiskeskust liitev organisatsioon.

Organisatsiooni peamised ülesanded on  korraldada doonorelundite parimat võimalikku kasutamist ning riikidevahelist elundivahetust. Samuti on oluline doonorelundite jälgitavus doonorist retsipiendini ja vastupidi ning doonorluse ning siirdamisega seotud andmekogude haldamine.

Lisaks oskusteabe jagamine, teadustöö ja koolitused, pakkumaks võimalikult head ravi raske elundipuudulikkusega patsientidele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles