Väikemetsaomanikud tahavad firmadele metsatoetuste maksmise lõpetamist

Mets.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Füüsilisest isikust erametsaomanikud tegid riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku muuta metsaseadust nii, et metsaomanikest firmadele lõpetataks toetuste maksmine, kuna see võib viia eraisikutest metsaomanike arvu olulise vähenemiseni.

Ambla metsaühistu juhatuse esimehe Toomas Lemmingu sõnul on juriidilisest isikust metsaomanikele siseriiklike metsandustoetuste maksmise puhul sisuliselt tegemist kõlvatu konkurentsi riikliku toetamisega.

«Riiklikult soodustatakse metsanduslike toetustega firmasid metsamaade kokkuostul. Sellega seoses väheneb oluliselt maaomanikest elanikkond, mis toob kaasa väga olulisi negatiivseid protsesse terves ühiskonnas,» märkis Lemming.

Keskkonnakomisjonile esitatud ettepanekus seisab, et siseriiklikke metsandustoetusi tuleb edaspidi maksta ainult füüsilisest isikust metsaomanikele ehk neile, kes tegelikult toetusi vajavad ning sellega lõpetatakse praeguse kõlvatu konkurentsi riiklik soodustamine, mida tekitab juriidilisest isikust metsaomanikele siseriiklike toetuste maksmine.

«Samal ajal on juriidilisest isikust metsaomanikud, võrreldes füüsilisest isikust metsaomanikega, niigi saanud riigilt olulise soodustuse – metsa majandamise tulu tulumaksuvabastuse,» märkisid väikemetsaomanikud keskkonnakomisjonile esitatud ettepanekus.

Väikemetsaomanikud lisasid, et kuna juriidilisest isikust metsaomanikud saavad nagunii valdava osa Euroopa Liidu metsameetme toetustest, ei tohiks nendele firmadele siseriiklike metsandustoetuste ärajäämine olla eriliseks probleemiks

Lemmingu sõnul toetab näiteks Eesti põhjanaaber Soome säästvat metsandust ehk annab riiklikke toetusi ainult füüsilisest isikust metsaomanikele.

«Lisaks sellele soovib keskkonnaministeerium metsaseadusega muuta metsade inventeerimise põhimõtteid ja minna kinnistupõhiselt inventeerimiselt üle eraldisepõhisele inventeerimisele. See on järjekordne soodustus juriidilisest isikust metsaomanikele ning toob kaasa oluliselt suurema firmadepoolse surve füüsilisest isikust metsaomanikele,» lausus Lemming.

Väikemetsaomanikud tegid keskkonnakomisjonile ettepaneku jätta alles kinnistupõhine metsade inventeerimine ja lubada eraldisepõhist inventeerimist ainult riigile kuuluvates metsades.

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluva riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on mõistlik ettepanek jätta alles kinnistupõhine metsade inventeerimine.

«Samuti täiendame seadust must-valge punktiga, et toetuse saajana eelistatakse väiksema metsaomandiga erametsaomanikku,» lausus Vakra.

Tema sõnul peab metsaseadus kandma endas arusaama, et mets on osa Eesti vaimsest olemisest, loost ja identiteedist. «Seetõttu toetame komisjoniga neid ettepanekuid, mis vähendavad survet metsa raiumisele ja aitavad kaasa heaperemehelikule ning säästvale majandamisele,» ütles ta.

Vakra sõnul toetab komisjon ka muudatusettepanekut, mis ei suurenda lageraie langi ala ja mis praegu kehtiva seaduse järgi ei tohi olla suurem kui seitse hektarit.

Komisjoni esimees rõhutas, et Eesti metsanduspoliitika ei tohi lähtuda ainult majanduslikest eesmärkidest, vaid ka ökoloogilistest ja sotsiaalsetest väärtusest.

«Anname valitsusele õiguse seada metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks piirangud uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raiete maht võib ületada majandusmetsa juurdekasvu. Nii annab parlament Eesti valitsusele kohustuse kaitsta tegelikkuses Eesti metsa ja täidame koalitsioonilepingut, kus on selgelt kirjas, et me ei raiu rohkem kui kasutatavat metsa juurde kasvab,» ütles ta.

Riigikogu keskkonnakomisjon arutab metsaseaduse muudatusi teisipäeval.

Tagasi üles
Back