Lisaks uutele tuntud nägudele toob «Tantsud tähtedega» igal aastal lavale ka uue naissaatejuhi. Postimees uuris, kuidas Gerli Padar esimese saate pingele vastu pidas ja millised olid meeleolud lava taga.
Tantsusaate kired lõõmavad lava taga
Enne pühapäevast otsesaadet valitseb lava taga tohutu segadus – tantsijad jooksevad poolpaljalt ringi ja jumestajatel on tükk tegemist, et suurtest meigikuhilatest võistlejatele ja žüriiliikmetele sobivad kunstripsmed leida.
«Saateni on ainult tund aega jäänud ja siin on täielik kaos,» ohkab Maarja-Liis Ilus. Tema tantsuõpetaja Veiko Ratas on aga saates juba kolmandat aastat järjest ega paista sugugi lavanärvi põdevat, leides hoopis aega sõbra Martin Parmasega juttu vesta.
«Oi, tere Martin, rõõm sind näha,» hõikab Ratas endisele saatekaaslasele. Parmase küsimuse peale, kus tema partner on, teeb Ratas suured silmad, vaatab ehmunult meigitoolis istuva Padari poole ja pärib: «Sinu partner?» «Jah, minu partner Kaisa,» vastab Parmas, kes on koos tantsija Kaisa Ojaga seitseteist aastat võistlustantsu harrastanud.
Meestest paari meetri kaugusel istuv Padar pole just kõige rõõmsamas tujus. Eriti häirivad saatejuhti fotograafid, kes teda ilma meigita pildistavad. «Ärge tehke koledaid pilte, saite aru või,» tõreleb ta. Samal ajal saabub lavatagusesse ruumi väga rahulikus meeleolus Evelyn Sepp, kes on oma lendleva sinise tantsukleidi hoopis dresside vastu vahetanud.
«Noh, panid soojendusdressi selga,» ütleb žüriiliige Märt Agu naerdes. «Pabistad ka või?» – «Noh, mis siin enam ikka. Mida enam paremaks ei tee, seda ei tee,» tõdeb Sepp.
Enne saate algust kinnitab Gerli Padar, et tema mingit lavanärvi küll ei põe, ja ainus asi, mis valesti saab minna, on see, et ekraanilt kaob tekst ära.
Õhtul veidi enne poolt kaheksat on saatepublik kohal ja neile antakse valjuhäälselt juhiseid: «Ärge palun siiberdage ringi! Kui tahate WCsse, siis ainult reklaamipausi ajal. Olge hästi energilised ja elage kaasa! Plaksutage! Hõisake!»