Lõunanaabrite autovaraste jõugu liider Juris läks vangi ja sai kümneaastase Eestisse sissesõidukeelu

Pärnu maakohus mõistis täna süüdi autovaraste jõuku juhtinud Läti kodaniku Juris Širinsi ja määras talle karistuseks neli aastat ja kuus kuud vangistust, lisakaristusena määrati talle väljasaatmine Eestist pärast karistuse kandmist ning sissesõidukeeld Eestisse 10 aastaks.

Lääne ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi kuulusid Läti ja Leedu kodakondsusega mehed Juris, Tomas, Voldemars ja Aleksa kuritegelikku ühendusse, mille eesmärk oli kallite autode varastamine Eestist ja nende lammutamine ning edasimüük Lätis ja Leedus.

Kuritegeliku ühenduse ülejäänud kolm liiget on juba kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud, kõigil meestel tuli kohe ära kanda vähemalt kuuekuuline vanglakaristus ja neile mõisteti tingimisi vangistused neljast kuni viie aastani. Lisaks keelati meestele 10 aastaks sissesõit Eestisse.

Jurisele kui jõugu liidrile palus prokurör karistuseks määrata kaheksa aastat vangistust ning lisakaristusena riigist väljasaatmine ja Eestisse sissesõidukeeld 10 aastaks.

«Sissesõidukeeld on oluline osa karistusest, kus me kurjategija karistamise kõrval kaitseme ka võimalikke ohvreid,» ütles Lääne ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo.

Möödunud aasta algul pidas K-komando erioperatsiooni käigus kinni teise grupeeringu, kes astub Tartu maakohtu ette tänavu sügisel: Blogi: politsei sai erioperatsiooni käigus kätte ka kolmanda relvastatud autovarga.

Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid näitasid, et Juris kuulus kuritegelikku ühendusse, mis tegutses Eestis hiljemalt 2015. aasta suvest. Meeste vahel valitses selge tööjaotus ja varguste õnnestumiseks tehti põhjalikku eeltööd.

Kuritegeliku ühenduse liikmete ülesanneteks olid autode väljavalimine, varastamine, abiliste kaasamine ning varastatud autode toimetamine Eestist välja. Enamasti varastati autosid, mida ilma originaalvõtmeta avada ja käivitada ei saa.

Spetsiaalse seadme abil kopeeriti ligikaudu 15 meetri kauguselt originaalvõtme signaal ja seda kasutades auto varastatigi. Koos Aleksa, Voldemarsi ja spetsiaalselt selleks ülesandeks kaasatud kurjategijatega toimetati autod Lätti ja Leetu.

«Kuritegu oleks aidanud ära hoida autodele mitmete erinevate turvaseadmete paigaldamine,» ütles ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo. «Alati on targem kuritegu ennetada kui tegeleda tagajärgedega.»

Võimaliku jälgimise raskendamiseks kasutati omavaheliseks suhtlemiseks ebaseaduslikult muudetud IMEI-koodidega (seadme identifitseerimiskoodidega) telefone.

Prokurör esitas kõigile grupi liikmetele süüdistuse kuritegelikku ühendusse kuulumises, grupi poolt toime pandud varguses ning teadlikult muudetud identifitseerimiskoodiga telefonide kasutamises.

Loe, kuidas grupeering tegutses: Uute autode varastamine on lihtsam kui eales varem.

Lääne ringkonnas tabatud neljaliikmeline grupp on omakorda jätk menetlusele, mille käigus tabati rahvusvaheliste jõupinguste ning siseriiklikult Lõuna-, Lääne- ja Põhja-Eesti politseiasutuste ja prokuratuuride koostöö tulemusena aastatel 2010–2012 neli kuritegelikku gruppi.

«Nii uurijatel kui prokuröridel on tänaseks kujunenud arvestatav kogemustepagas, kuidas sedalaadi kuritegevust ära tunda ja milliste võtetega sellele vastu võidelda,» kirjutas prokuratuuri aastaraamatus Lõuna ringkonnaprokurör Aro Siinmaa, kelle koordineerida oli Leedust lähtunud autovarguste skeemide uurimine Lõuna-, Lääne- ja Põhja prefektuurides.

«Võib kõhklemata väita, et Eesti politsei ja prokuratuur on nii operatiivtasandil kui menetlusalaselt valmis uutele piiriülestele organiseeritud vargustele kiiresti ja efektiivselt reageerima,» kinnitas Siinmaa.

Tagasi üles