Kas astuda kuristiku äärelt samm edasi või tagasi?

Krabi koolis pole harvad juhtumid, kus õpilaste tunded keevad üle pea ja nende lahustamiseks jääb rusika või jala ette wc-uks või näiteks koolimaja peaukse klaas, nagu sellel pildil. Foto: Sille Annuk

Kolm ja pool aastat tagasi kohtus noor tartlanna oma töö tõttu väikese nukitsamehega, varases teismeeas tüdrukuga, keda on elus nii palju väntsutatud, et tal oli kõigest siiber. Tüdruk, kes elas väga keerulise taustaga kodus, oli käinud juba sedavõrd paljudes koolides, et kõiki neid enam ei mäletanudki, ta oli noorsoopolitsei ja alaealiste komisjoni püsiklient.

Paneme talle selles artiklis nimeks Liisa, et mitte võtta tüdrukult, kes on nüüdseks oma eluga raja peale saamas, tema nime avaldamisega tulevikku ära. Liisa tugiisik kannab siin artiklis nime Annika.

Oma kodus elada oli Liisal raske. Seal nägi tüdruk juba varakult pidevat pidutsemist, alkoholiga liialdamist, vägivaldseid kasuisasid, asju, mida ükski laps ei tohiks näha. Kuigi Liisa ema hoolis tütrest, ei tulnud ta oma eluga toime, rääkimata tüdrukule turvalise kodu pakkumisest.