Õiguskantsler soovitab psühhiaatriahaiglatel valimiste eel patsientide teavitustööd parandada

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Indrek Teder
Õiguskantsler Indrek Teder Foto: Peeter Langovits

Õiguskantsler Indrek Teder rõhutas pärast läbiviidud menetlust Eesti psühhiaatriahaiglatele neljapäeval saadetud kirjas, et on äärmiselt vajalik haiglaravil viibivatele isikutele ning vajadusel ka nende hooldajatele kirjaliku teabematerjali välja töötamine valimistel osalemise võimalustest ja korrast väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda.

«Silmas tuleb pidada, et selline teabematerjal peaks olema piisavalt selge ning kättesaadavaks tehtud igale valimisõiguslikule isikule talle mõistetavas keeles,» lisas Teder.

«Antud menetluse raames kogutud teabe põhjal võin järeldada, et erinevate tervishoiuteenuse osutajate juures on ravil viibivate isikute võimalused osaleda väljaspool nende alalist elukohta aset leidval eelhääletamisel tagatud väga erineval viisil ja tasemel,» sõnas Teder.

Õiguskantsler soovitas haiglatel järgmiste valimiste aset leidmise eel tagada kohaste ja arusaadavate ravil viibivatele isikutele suunatud teabematerjalide välja töötamine ning piisavalt aegsasti kättesaadavaks tegemine kõigile eelhääletamise päevadel tervishoiuteenusel viibivatele isikutele.

Lisaks eeltoodule on Tederi hinnangul kahtlemata väga vajalik tervishoiuteenuse osutaja juures töötavate isikute poolne täiendavate selgituste jagamine valimisõiguse teostamise kohta ning samuti praktiline abi taotluse vormistamisel.

«Samuti peab valimiste tulemuslikuks läbiviimiseks olema tervishoiuteenuse osutajate poolt tagatud küllaldane valmisolek koostööks vastavas valimisjaoskonnas valimisi korraldava jaoskonnakomisjoniga või valla- või linnavalitsusega,» rõhutas õiguskantsler.

Õiguskantsler algatas 19. jaanuaril omaalgatusliku menetluse eesmärgiga kontrollida, kuidas on tagatud valimisõigus isikutele, kes viibivad statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil. Teabe nõudmised menetluse korraldamise osas saadeti ASile Lõuna-Eesti Haigla, Kuressaare Haigla SA-le, SA-le Ahtme Haigla, SA-le Läänemaa Haigla, SA-le Narva Haigla, SA-le Pärnu Haigla, SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA-le Rapla Maakonnahaigla, SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum, SA-le Viljandi Haigla ja Wismari Haigla ASile.

Õiguskantslerile edastasid ülevaate eeltoodud küsimuste osas kõik teabe nõudmise adressaadid.

«Üldistavalt võib sedastada, et tervishoiuteenuse osutajad kirjeldasid valimiste läbi viimise korda haiglate statsionaarsetes osakondades ning 11 vastanust 7 saatis mulle ka ravil viibivatele isikutele välja töötatud teabelehed väljaspool elukohajärgset jaoskonda valija asukohas toimuval eelhääletamisel osalemise korra kohta,» selgitas Teder.

«Vastuskirjades märkisid mõned teenuseosutajad, et peamine ravil viibivate isikute teavitamine valimisel osalemise võimalustest ja viisidest leiab aset personali poolt. Arvestades tervishoiuteenuse osutajate juures töötavate isikute arvu ning töökohustuste hulka ei saa aga olla kindel, et personalile selliste lisakohustuste panemine täidab lõpuni eesmärki, milleks on võimalikult laiemale ringile isikutele valimistel osalemise võimaldamine,» lisas õiguskantsler.

«Lisaks märgin, et mõni mulle edastatud teabematerjal oli sisuliselt väljatrükk Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehelt. Kuigi eelosundatud teave on kahtlemata korrektne, ei pruugi see siiski olla kõigile ravil viibivatele isikutele, eriti psühhiaatrilistele patsientidele, kergelt ja üheselt mõistetav. Samuti ei selgunud mulle edastatud dokumentidest, et asutustes, kus viibib ravil eesti keelt piisaval tasemel mitteoskavaid kuid valimisõiguslikke isikud, oleks alati tagatud nende võimalus saada teavet valimistel osalemise kohta neile arusaadavas keeles,» tõdes Indrek Teder.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles