Maanteeametil puudub statistika kiiruskaamerate mõjust õnnetustele
31. märts 2011, 23:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeametil puudub statistika kiiruskaamerate tegevusalas toimunud õnnetuste kohta, ometi põhjendatakse uute kaamerate paigaldamist vajadusega vähendada inimkannatanutega liiklusõnnetusi.
«Kiiruskaamerate mõju analüüsi liiklusõnnetuste valguses ei ole võimalik niivõrd lühikese ajaperioodi peale läbi viia. Täna ei ole kaamerate tööle hakkamisest möödas veel aastatki,» ütles maanteeameti pressiesindaja Timo Vijar BNSile.
Vijari sõnul saab teiste riikide kogemusele tuginedes ning arvestades seda, et asukohad valiti viie aasta jooksul toimunud liiklusõnnetuste põhjal, õnnetuste analüüsist rääkida alles viieaastase perioodi järel.
Maanteeamet paigaldab tänavu Tallinna-Tartu maanteele lisaks 16 olemasolevale veel kuus kiiruskaamera kabiini. Kaheksa kiiruskaamera mõõtekabiini paigaldati mullu detsembris Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Pärnu maakonna liiklusohtlikesse kohtadesse.
Asukohtade valimisel on maanteeameti kinnitusel silmas peetud inimkannatanutega liiklusõnnetustega statistikat viimase viie aasta jooksul, liiklussagedust, sõidukite kiirusi sel lõigul, elektri kättesaadavust ja kohalikke olusid.
Politsei- ja piirivalveamet hakkas kiiruskaamerate fikseeritud rikkujatele teadete asemel hoiatustrahve saatma mullu 10. mail. Esimesed 16 kaamerat alustasid tegevust Tallinna-Tartu maanteel.
Kiiruskaamerate paigaldamise jätkamine on kirjas ka uues koalitsioonilepingus.
Politsei saatis mullu kiiruskaamerate alusel sõidukijuhtidele lubatud sõidukiiruse ületamiste eest välja 32 181 trahviteadet