PÄEVAINTERVJUU Ekspert: autokoolid ei valmista ette liikluseks, vaid eksamiks

Maanteeameti eksamiosakonna juht Tarmo Vanamõisa ütles Postimehe stuudios, et sõidueksamitel läbikukkumise suur osakaal tuleneb õpilase iseseisvuse puudumisest liikluses ning oskamatusest teoreetilisi teadmisi reaalses olukorras rakendada.

Teooriaeksami sooritamisel ei ole õpilastel probleemi ning Vanamõisa sõnul saab 78-80 protsenti sooritajatest hakkama. Probleem tuleb aga sisse teoreetiliste teadmiste rakendamisel liikluses – iseseisev sõitmine, keskendumine ja harjutuste sooritamine.

Nutipõlvkonnal on raske

«Nimetame seda siis nutipõlvkonnaks, et kui suurema osa ajast vaatad maailma ekraanilt ja korraga oled roolis, maailm on lahti ja öeldakse, et sõida sinna, siis on kaks varianti: need, kes on saanud hea õppe, sõidavad. Ja on need, kes ootavad käsklusi. Meil on teatud autokoole, kes pigem täna treenivad sõidueksamiks, mitte ei valmista ette liiklusesse minekuks,» selgitas Vanamõisa Postimehe päevaintervjuus.

Autokooli «Autosõit» juhatuse liige Indrek Madar nõustus, et sõidupraktika olemasolu on tihti vähene. «Me ei saa alla ühe ööpäeva õpetada inimest autojuhiks,» märkis ta. Madari sõnul on näha, et maanteeamet on oma metoodikat muutnud. «Täna öeldakse, et sõida sinna ja iseseisvalt – enne öeldi, et sealt paremale, sealt vasakule,» ütles Madar.

Vähesed saavad läbi

Teooriaeksamilte eduka soorituse protsent hakaks Madari hinnangul langema pärast seda, kui maanteeamet sai enda õppesõidukid. «Probleem on selles, et autokoolil kaob side õpilasega pärast seda, kui ta on kooli lõpetanud. Mina ei tea, millal Mari või Jüri sooritavad eksamit. Kui ta lõpetab täna autokooli ja 3-4 kuud midagi ei tee, siis tõenäoliselt läheb tal eksamil halvasti,» tõdes Madar.

«Kui autokool tunneb muret, et miks õpilased läbi ei saa, siis täna juba osad autokoolid on nõustamist kasutanud. Anname neile meie võimete piires nõu ja ütleme, et mida võiks parandada õppeprotsessis,» lisas Vanamõisa.