Narva tööstusparki on veetud ebaseaduslikult sadu tonne prügi

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teet Kuusmik (keskel) ja  Narva tööstuspargi juhataja Vadim Orlov (paremal)
Teet Kuusmik (keskel) ja Narva tööstuspargi juhataja Vadim Orlov (paremal) Foto: Eero Vabamägi

Ida–Virumaa Tööstusalade Arenduse sihtasutuse Narva aladele on ebaseaduslikult veetud kuni 1000 tonni ehitusprügi, mille koristamine läheb maksma kuni 100 000 eurot.

Tööstusalade sihtasutuse juhatuse liige Teet Kuusmiku sõnul on ehitusprügis päris palju isiklike esemeid, mille järgi võimalik tuvastada nende esialgsed omanikud ja seeläbi ka vedajaid.

«Informatsiooni meil selle kohta veel ei ole, kes selle eest vastutavad, aga käisime objektil ja tegelesime sellega,et avada neid prügikotte ja vaadata mis sinna täpselt toodud on,» ütles Kuusmik BNS–ile.

«Avastasime eile päris palju igasuguseid dokumente, mis viitavad, et see prügi on seotud konkreetsete inimestega, kes on prügiveo ise tellinud või on nad oma korterid ja majad ära müünud ja sealt on nende inimeste dokumendid sinna sattunud,» lisas ta.

Tema sõnul võib ehitusprügi objektil olla ehitusprügi suurusjärgus 100 koormat. «Arvestades, et koormas on 5–10 tonni. Nii, et kuskil 500–1000 tonni võib seda olla ehitusprügi olla, mida on ebaseaduslikult ladustatud,» ütles Kuusmik.

«Esitame täna avalduse menetluse alsutamiseks, et tuvastada dokumentide omanikud, kes on prügivedu tellinud ja mis ettevõtted on prügivedu korraldanud ja kes selle eest vastutavad on. On näha, et see on süstemaatiline vedamine ja see on tõenäoliselt paari–kolme ettevõtte teema,» ütles Kuusmik.

Samuti on Kuusmikul plaanis kokku kutsuda Narva linnas ümarlaud, kus osaleksid suuremad maaomanikud, linn ja keskkonnainspektsioon.

«Minu hinnangul vajab süsteem muutmist ja asi peaks lahenema nii, et see prügi jõuaks lõpuks ikkagi õigesse kohta. See ei ole normaalne, et maaomanik peab teiste prügi koristama selliste sumamade ulatuses, mis meie organisatsioonil ei ole isegi finantsiliselt võimalik,» sõnas Kuusmik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles