Tuumaplahvatuse korral ei ole mõistlik autosse hüpata ja kihutama hakata
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
29. mai 2017, 10:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/05/29/6722731t1h24e1.jpg)
Maailmas on umbes 14 900 tuumarelva ning ei saa välistada, et mingil hetkel jõuab osa neist terroristide kätte.
On tuumapomme, mille võimsus on kas sama suur või väiksem 1945. aastal Jaapanile Hiroshimale heidetud tuumapommist. Hiroshima 420 000 elanikus hukkus kohe 70 000, kuid veel 200 000 kaotas hiljem elu kiiritustõve tõttu.
/nginx/o/2017/05/29/6722733t1h1461.jpg)
Mitmetel riikidel on suured tuumarelvaarsenalid, kuid on riike, kes neid pidevalt arendavad ja nendega ähvardavad. Üks neist on Iraan ja teine Põhja-Korea.
/nginx/o/2017/05/21/6690949t1hceee.jpg)
Väljaanne Business Insider intervjueeris tuuma- ja kiirguseksperti Brooke Buddmeierit, kes andis näpunäiteid, kuidas väiksema tuumarünnaku korral on võimalik ellu jääda.
Buddmeier töötab USAs Californias Lawrence Livermore National Laboratorys kiirguseksperdina.
Külma sõja ajal tegid nii USA kui Nõukogude Liit katseid, mis juhtub tuumaplahvatuse ajal ja selle järgselt autodega ning ilmnes, et autod ei kaitse kiirguse eest, vaid hävinevad.
«Kui inimene on tuumapommi plahvatuskohast piisavalt kaugel, siis teda hoonete häving ja lööklaine otseselt ei mõjuta, kuid ta võib saada kannatada kiirguse tõttu. Šokis inimeste esmaseks reageeringuks võib olla autosse istumine ja plahvatuskohast võimalikult kaugele sõitmine. Seda ei tasuks teha, sest sama teevad veel tuhanded inimesed, kes üritavad samuti plahvatuskohast eemale pääseda. Ollakse ummikus ja auto ei kaitse kiirguse eest, ei ole varjendiks,» selgitas ekspert.
Tuumapommi plahvatamise järgselt jõuavad atmosfääri radioaktiivsed ained ning saastepilvede liikumissuunda on raske prognoosida.
Buddmeieri soovitab tuumaplahvatuse korral jääda hoonesse ja olla seal võimalikult kaua, kui hoonel on kelder, kaitseb see veelgi paremini. Kui aga lähedal on tuumavarjend, tuleks kiiresti sinna minna, jäädes kaitsekohta 12 – 24 tunniks, sest selleks ajaks on enamik gammakiirgusest haihtunud.
«Võimud edastavad läbi raadio juhtnööre, kuid kui ka teised suhtluskanalid toimivad, siis tuleks jälgida samuti neid. Võimud edastavad infot kiirgustaseme, saastepilvede liikumise ja keskkonna ohtlikkuse kohta,» jätkas ekspert.
Buddmeieri sõnul saavad need nõuanded säästa sadu tuhandeid inimelusid.