Homme avaldab Statistikaamet Eesti selle aasta I kvartali majanduskasvu numbri. Väga paljud märgid osutavad sellele, et see number on üpris korralik, kirjutab analüütik Maris Lauri oma blogis.
Maris Lauri: majanduskasvu number tuleb korralik
30. mai 2017, 13:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majanduse usaldusindeks, mis liigub üpris sünkroonselt majanduskasvu näitajaga, tõusis aprillis 106,6 punktini (hooajaliselt tasandatud).
Maikuu hooajaliselt tasandamata sektorinäitajad osutavad samuti tõusule: tööstuses 10,3 (aasta varem 3), ehituses 24,5 (aasta varem 11), kaubanduses 24 (aasta tagasi 23) ja teeninduses 16 (aasta varem 12). Tarbijate kindlustunne on tõusnud aastaga -8 punktilt, -3 punktini.
Ehitusmahtude kasv Eestis ulatus I kvartalis 18 protsendini, kusjuures rajatiste ehitus suurenes kolmandiku võrra. Üpris loomulik areng arvestades sooja talve ja avanenud ELi fonde.
Ettevõtete investeeringud kasvasid (küll jooksvates hindades) aastaga 28 protsenti. Suurenenud on elamupindade valmimine, samuti ka ehituslubade väljaandmine, mis viitab sellele, et eluasemeturulgi on kasv tugev.
Jutud Tallinna kinnisvaraturu ülekuumenemisest võivad olla mõnevõrra ülepingutatud, kuid kindlasti väärib seal toimuv hoolikat jälgimist.
Ettevõtete kasum suurenes I kvartalis võrreldes eelmise aastaga 18 protsenti. Seega on ettevõtted praeguseks juba kohanenud tööjõupakkumise nappuse ja tugeva palgasurvega.
Vaatamata töövõimereformile, mis võinuks tööpuuduse näitajaid suurendada, vähenes töötuse näitaja 5,6 protsendini (aasta varem 6,5 protsenti). Lühiajalise töötuse määr on 3,1 protsenti (aasta tagasi 3,9 protsenti), hõive kasvas aastaga koguni 2,7 protsenti. Tööturul toimuv on mõjunud ka elanike hinnangutele: tarbijate kartus töötuks jääda on aastaga langenud 18 punktilt 7 punktile.
Ekspordi kasv I kvartalis ületas 6 protsenti, kusjuures suurenes nii kapitali-, vahetarbimis- kui ka tarbekaupade eksport.
Ekspordi suurenemise põhjuseks on meie olulisematel sihtturgudel toimuv: majandusolud on paranenud kogu Euroopas, kuid Eesti jaoks olulisimana Soomes. Ka impordi kasv on kiirenenud – jõudes 7 protsendini -, mis osutab nii tarbimise kui ka investeeringute kasvule.
Järjest enam on tugevnenud ka inflatsioon. Aprillis ulatus tarbijahindade kasv 3,2 protsendini ning mitmed märgid osutavad, et hinnatõus jätkub ka lähikuudel. Esiteks on näha hinnatõusu tugevnemist Euroopas (see hinnatõus kandub paratamatult ka Eestisse). Teiseks tuleb arvestada maksutõusude mõjuga kohalikele hindadele. Kolmandaks kasvatavad suurenevad sissetulekud nõudlust ja annavad võimaluse tõsta hindu (nõudluse-pakkumise koostöö).
Aga näis, milliseks majanduskasvu number kujuneb. Kuna kasvavad nii eksport, tarbimine kui ka investeeringud, siis ei imestaks kui majanduskasv I kvartalis ületab tuntavalt 3 protsendi, võimalik, et jõuab isegi 4 protsendini.