Mina ja Neeme Kuningas ehk kaasmaalased Siberis

Krismar Rosin
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks eestlast Rahu tänava muuseumis koos suurepealise Leniniga.
Kaks eestlast Rahu tänava muuseumis koos suurepealise Leniniga. Foto: Krismar Rosin

Kaasmaalasega on mul siin Siberis tõesti vedanud! Jutt käib siis Krasnojarski ooperi- ja balletiteatri pealavastajast Neeme Kuningast, kellega olen paari viimase kuu jooksul aeg-ajalt kohtunud. Eestlasi elab siinkandis vähe, nii et peame kokku hoidma. Mina olen 26-aastane ja Neeme emotsionaalne vanus on 25. Vähemalt nii ta ise väidab.

Mõni aeg tagasi korraldasime Krasnojarski noortekeskuse ja teatri koostöös Pro Opera – interaktiivse kohtumise kohaliku lavastajaneiu ning noorte ooperisolistidega. Soovijad said proovida kostüüme ja võtta laulutunde. Tuleb kohe öelda, et kohapeal valitses täielik kaos. Loomingulised inimesed ei hooli ju kellaaegadest ja samas ajas nende kirglikkus mind heas mõttes hulluks. Maskiga neiu tormamas mööda teatrikoridore, kaamera käes. Saladuslikud käigud, värvikad kostüümid. Siin harjutavad baleriinid, sealt ukse vahelt piilub dirigent, kuskil on grimeeritud tsaar Igor, lasteooperist tuleb jänkut mänginud diiva, kellele Neeme mind tutvustab ja kes suudab mu kohmetuks muuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles