Ülevaade: kust võtab võimuliit maksumuudatusteks raha

Ööistung Riigikogus. Pildil Helir-Valdor Seeder ja Jüri Ratas.

FOTO: Erik Prozes

Rahandusministeerium väljastas täiendava selgituse eile valituskoalitsioonis sõlmitud maksumuudatuste kokkuleppe eelarvemõju kohta.

Võimuliitu kuuluvate Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esindajad leppisid eile kokku maksupaketi muudatustes, millega loobuti panditulumaksust ja pakendiaktsiisi kehtestamisest, suhkrumaksu kehtestamine jäi aga jõusse. Taastada otsustati ka abikaasade ühisdeklaratsiooni esitamise võimalus.

Kokkuleppe järgi kaetakse maksude ärajätmisest tulenevad ja ühisdeklaratsioonide taastamiseks vajalikud kulud mitmest allikast:

  • Kasumite väljaviimise piiramise uus lahendus panditulumaksu asemel toob riigile nelja aastaga 34 miljonit eurot. Panditulumaksust loobumine tähendab aastatel 2020 ja 2021 kummalgi aastal riigile 18 miljonit eurot vähem tulu.
  • Abikaasade maksuvaba tulu mahaarvamise võimaluste laiendamine tähendab riigile nelja aasta peale kokku 14,4 miljonit eurot ehk aastas 3,6 miljonit eurot väiksemat tulu.
  • Pakendiaktsiisi kehtestamata jätmise mõju tähendab riigi tulu vähenemist 15 miljoni euro võrra aastal 2018. Valitsuskoalitsioon analüüsib aasta jooksul pakendi- ja jäätmemajanduse parimat korraldust ning otsustab seejärel edasised sammud.
  • Nelja aasta perspektiivis vähendab valitsusasutuste majanduskulude 3-protsendiline kärbe riigi kulusid suurusjärgus 7,6 miljonit eurot ehk 1,9 miljonit eurot aastas. Kärbe ei puuduta prioriteetseid valdkondi nagu kiirabi ja sisejulgeolek (sh politsei ja pääste valdkond). Samuti ei kärbita kulusid kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi valitsemisalas, IT-asutustel, muuseumitel ega põhiseaduslikel institutsioonidel nagu presidendi kantselei, riigikogu, õiguskantsler, riigikontroll ja riigikohus.
  • Riigi kinnisvara efektiivsem kasutamine annab kokkuhoidu nelja aastaga kokku mahus 25 miljonit eurot.
  • Riigi tulu sotsiaalmaksust suureneb tänu toimetulekutoetuse reformile nelja aasta peale kokku 18 miljonit eurot.
  • Looduskaitsealuste maade ostmise ja keskkonnakaitse rahastamise mahu suurendamata jätmine vähendab riigi kulusid nelja aastaga kokku 5,6 miljonit eurot ehk 1,4 miljonit eurot aastas.

Rahandusministeeriumi selgitusel peab iga ministeerium ise oma haldusalas kolmeprotsendise kärpe läbi viima.

Sotsiaalministeerium märkis, et riigi eelarveseadus on praegu kinnitatud ilma kärpeta. «Kuidas valitsuses kokkulepitut täpselt ellu viime, selgub sügisel riigieelarve koostamise protsessis, kui oleme haldusala kulud uuesti üle vaadanud,» ütles ministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volmer. «Teema ja ettepanekud on väga värsked ning me peame neisse veel sisse vaatama enne, kui saame päritud teemal täpsemalt rääkida,» sõnas haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Argo Kerb.

Siseminister Andres Anvelt ütles täna Postimehele, et kolmeprotsendiline majanduskulude kärbe ei puuduta ka sisejulgeoleku valdkonda. «Olen saanud sellele kinnituse ka peaministrilt,» ütles ta.

Tagasi üles