Pea pool kvoodipagulastest ei viibi Eestis (10)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pagulasstaatust tõendav dokument.
Pagulasstaatust tõendav dokument. Foto: Javed Sultan / Rover Images / Sipa

Pea pool Eestisse Euroopa Liidu rändekava raames saabunud kvoodipagulastest ei viibi Eestis, väljaspool Eestit viibimise tähtaja on ületanud neli perekonda.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles BNSile, et väljaspool Eestit viibimise tähtaja on ületanud veel kaks Süüriast pärit kvoodipagulaste perekonda. Mõlemad perekonnad saabusid Kreekast Eestisse käesoleva aasta jaanuaris. Seitsmeliikmeline perekond paigutati elama Tartusse ning viieliikmeline perekond Põlvasse.

Raag sõnas, et praeguseks on 90-päevase reisimise tähtaja ületanud kokku neli perekonda. Esimene selline pere oli kolmeliikmeline Süüriast pärit perekond, kes saabus Eestisse möödunud aasta novembris Kreekast ning suunati elama Tartusse. Teine, kuueliikmeline Süüria perekond saabus Eestisse eelmise aasta augustis Türgist ning asus elama Viljandisse.

Seega on praeguseks väljaspool Eestit viibimise tähtaja ületanud kokku 21 inimest.

Lisaks neile neljale perekonnale ei viibi Eestis veel 11 kvoodipagulaste peret, kus kokku on 50 liiget. Need perekonnad ei ole 90 päeva piiri ületanud.

Seega ei viibi Eestis kokku 71 kvoodipagulast ehk ligi pool praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud 150 inimesest.

Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus 180 päeva jooksul Euroopa Liidus reisida kuni 90 päeva. Selle ületamisel peatatakse peretoetuste maksmine. Samas pole neil teistes liikmesriikides võimalik töötada või toetuseid saada. Eestisse naasmisel on neil jätkuvalt õigus tugiisiku teenusele ning võimalus jätkata keeleõppega.

Eestist on ametlikult lahkunud ka üks Iraagist pärit perekond, kes sõitis vabatahtlikult tagasi kodumaale. Perekond saabus Eestisse eelmise aasta märtsis ning tegu on esimese ümberasutamiskava raames Eestisse jõudnud perekonnaga. Saabudes oli perekonnas viis liiget: kaks vanemat ning kolm last. Eestis viibimise ajal sündis perre veel üks laps. Isa lahkus Eestist juba tänavu jaanuaris ja hiljem järgnes talle ka ülejäänud perekond. Pere pöördus tagasi kodumaale rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni IOM programmi Varre kaudu.

Euroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud 150 inimest. Neist viis läks vabatahtlikult tagasi Iraaki, 21 inimest on Eestist korraga eemal olnud üle 90 päeva, 50 inimest ei viibi Eestis ning kaks inimest on vahi all.

Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast.

Kommentaarid (10)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles