Ajuteadlase Jaan Aru viis soovitust, kuidas nutinarkomaaniast lahti saada (1)

Jaan Aru
, Tartu Ülikooli teadur, ajuteadlane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autoroolis olles tuleks tegelda juhtimisega.
Autoroolis olles tuleks tegelda juhtimisega. Foto: Panther Media / Scanpix / Andriy Popov

Meie e-ühiskonnas on peaaegu tabu rääkida nutiseadmetega kaasnevatest probleemidest, aga asi on lihtne: liiga palju head pole hea.

Liiga palju vitamiine tekitab kehas vastureaktsiooni, liiga palju päikest ei ole hea nahale, liiga palju maasikaid teeb kõhule liiga, kirjutab TÜ Vilistlaste ajaveebis ajuteadlane Jaan Aru. Samuti on nutiseadmetega: need teevad elu lihtsamaks, toovad teabe meieni kiiresti, aga vastutasuks võtavad üle meie mõistuse.

Milles probleem?

Meie ajule meeldib sisendi uudsus. Uudsus on ajule tähtis õppimissignaal, sest kui organism kohtab midagi, mida ta aju ei osanud ette näha (st midagi uut!), siis tuleb oma teadmistepagasit uuendada. Ajus on see lahendatud nii, et iga kord, kui sisend on uus, vallandub ajus kerge mõnureaktsioon, mis viib tõhusama õppimiseni. Nutiseadmed pakuvad palju vahetut uudsust (iga pöidlaliigutus toob midagi uut), seega tekitavad nutiseadmed palju mõnu. Mõnuga kaasneb aga alati oht jääda sõltuvusse. Igasuguse sõltuvuse tagajärjeks on see, et sõltuvuse objekt (heroiin, hasartmängud, nutiseadmed) kontrollib meie tähelepanu. Kui kevadises metsas, tähtsal koosolekul või meeleolukal õhtusöögil tunnete vajadust oma nutiseadet vaadata, olete nutinarkarid.

Ühtegi sõltuvust ei murra üleöö, aga järgnevalt pakun mõne lihtsa reegli igale nutinarkarile:

  1. Pane nutiseade tööl ja koolis kotti, võta maha heliga märguanded – keskendu 25 minutit ainult tööle, seejärel premeeri end nutiseadme vaatamise ja kallistamisega.
  2. Ära kasuta nutiseadmeid autoroolis: katsed näitavad, et see tõstab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust; see on lihtsalt rumal.
  3. Tee endale mingi lihtne reegel koduseks nutiseadmete piiramiseks. Näiteks ära kunagi võta nutiseadet välja söögi ajal. Eriti tähtis on see reegel siis, kui laua ümber on kogu pere.
  4. Anna lapsele nutiseade kätte nii hilja kui saad – jah, on lihtsam lasta nutiseadmel teda kasvatada, aga väikese lapse aju vajab sisendit oma vanematelt.
  5. Ära kunagi luba last voodisse nutiseadmega – lapsel on nutiseadet ära panna veelgi raskem kui meil, seega hoiab nutisõber last oma haardes ja vähendab unetunde. Kuid uni on aeg, mil ajus tehakse hooldustöid ja korrastatakse teadmisi, seega on uni hädavajalik nii lapse kui ka meie kõigi ajule.

Loe artiklit pikemalt TÜ Vilistlaste ajaveebist.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles